| Rodin sündis 1840. aastal Pariisis politseiametniku peres. 14-aastaselt astus tulevane kunstnik Pariisi Petite Ecole’i (väike kool – toim), mis oli mõeldud neile, kes planeerisid karjääri dekoratiivkunsti alal. Pärast kolme ebaõnnestunud katset astuda tollal prestii˛ikasse Ecole des Beaux-Arts’i (kaunite kunstide kool – toim), oli Rodin sunnitud elatist teenima skulptorite abilisena Pariisis, kuid peagi viis töö noore mehe Brüsselisse. Aastaid hiljem järgnes tegutsemine ja tunnustus naaberriigis Inglismaal. Tõepärased töödRodini esimene teadaolev autografeeritud töö pärineb 1864. aastast ja see kannab nime «Mees murtud ninaga», mis on seekord väljas ka Londonis. Teose modell oligi üks murtud nina ja saatusega hulgus, kuid tollaseid kunstikriitikuid hämmastas Rodini skulptuuri tõepärasus ja originaalilähedus. 1876. aastal reisis Rodin Itaaliasse uurimaks sealset renessansiaja kunsti ning tema hilisemates töödes on selgelt tunda vanade meistrite Michelangelo, Donatelli jt mõju. Pöördunud tagasi Brüsselisse, valmis Rodinil skulptuur «Pronksiaeg» (The Age of Bronze, 1877). Töö algne nimi oli «Võidetu» (The Vanquished) ja see pidi sümboliseerima Prantsusmaa võitu Preisi sõjas. Modelliks oli Belgia sõdur, sapöör Auguste Neyt, kelle keha oli kujutatud nii täpselt, et Rodini süüdistati vormi valamisel elava modelli kasutamises. Kunstiringkonnad võtsid töö vastu ühtaegu nii imetluse kui raevuga ning kaks äärmuslikku suhtumist on osaks saanud kogu Rodini loomingule. «Võidetu» põhjustas suure skandaali, kuid tõi oma karjääri alguses olevale kunstnikule vaid tuntust juurde. Põrguväravad Rodinil polnud elu jooksul puudust teda kritiseerivatest vastastest ja toetajatest. Viimaste hulka kuulus poliitikuid, kirjanikke ja heliloojaid. Sõprade ja toetajate petitsioon kindlustas Rodinile tellimuse luua dekoratiivne värav dekoratiivkunsti muuseumile. Skulpturaalne kompleks pidi baseeruma Dante «Jumalikul komöödial». Idee selleks sai Rodin 1880ndatel paljusid katoliku katedraale külastades: ta ühendas palju väikesi figuure, mis sai aluseks «Põrguväravatele». Rodin töötas väravate kallal ligi 40 aastat (!), kuid kolossaalne töö jäigi enne kunstniku surma lõpetamata. Rodini algne idee kombineerida Dante ja renessansiaja vaimu asendus Baudelaire’i fantaasiate ja romantismi vormidega. Seekordsel näitusel on välja pandud fragmente sellest tööst. «Suudlus» ja «Mõtleja» on kahtlemata Rodini tuntuimad skulptuurid, mis paljudele tuttavad postkaartidelt ja kunstiajaloo õpikutest. «Mõtleja» (Thinker) oli algselt mõeldud «Põrguväravate» tippu, kujutamaks Dantet mediteerimas oma loomingu üle. Töö käigus kujunes sellest aga omaette figuur, kujutamaks lihtsalt üht mõtlevat meest. «Mõtleja» on inspireeritud klassikalisest kunstist, kuid erinevus Michelangelost seisneb jõulises püüdes väljendada mõtet läbi kokkutõmbunud lihaste, vaimutöö on vaid aimatav. Ka «Suudlus» (The Kiss) oli mõeldud Põrguväravate osana, kuid kujunes omaette kompositsiooniks. See kujutab hukkamõistetud armastajaid Paolot ja Francescat ning skulptuuri loetakse erootilise kunsti sümboliks. Näitusel on välja pandud kaks «Suudlust» – nii kips- kui marmorvariant. Paljudest Rodini naismodellidest, kellega tal oli ka lähedasem side, on tähelepanuväärsemad kaks: Camille ja Marie Rose. Mõlema naisega olid Rodinil pikaajalised ja keerukad suhted. Noor Camille Claudel oli Rodini õpilane, abistaja, töö austaja ja samas ka nõudlik armuke. Nende tormiline suhe kestis viisteist aastat ja Camille’i ilu, tugev isiksus ja kompromissitu iseloom olid Rodinile inspiratsiooni allikaks. Topeltafäär Samal ajal kestis Rodini enam kui 50 aasta pikkune afäär Marie Rose Beuret’ga. Alistuv Rose töötas ennastsalgavalt maestro (nii kutsus Rose Rodini elu lõpuni) ateljees, hoides kunstnikule töötamiseks vajaliku savi niiske. Veetes aega Camille’iga, kirjutas Rodin Rose’ile: «Ma mõtlen sinule ja olen rahulik, tean, et mu töö on sinu kindlates kätes, ära niisuta savi liialt palju, vaid kontrolli seda ka oma sõrmedega.» Rodini topeltafäär lõppes krahhiga Camille’ile, kes kannatas elu viimased aastad vaimse puudulikkuse all. Pärast 56 aastat kestnud suhet abiellus Rodin lõpuks Rose’iga. Kuigi jah, see juhtus vaid paar nädalat enne viimase surma. Rodin järgnes oma abikaasale üheksa kuu pärast... Näitus • Londoni Kuninglikus Akadeemias on aasta lõpuni avatud Prantsuse skulptori, impressionistliku skulptuuri rajaja Auguste Rodini (1840–1917) skulptuuride ja joonistuste suurnäitus • näitus on avatud E–P kella 10–18, R 10–22 • sissepääs 8 naela (~186 krooni) • Vaata ka: www.royalacademy.org.uk |
