Klaasvann Kassisaba keldris (1)
28.10.2006 00:01
Eva Toome
Noorte kodu vanas majas üllatab luksusliku vannitoaga, mille uhkeim element on klaasist vann – peremehe enda kätetöö.
Selles südalinna-äärses kodus elavad Kätlin ja Indrek Anepaio ning nende pooleteiseaastane poeg Art Albert. Kahe aasta eest sai tavaline räämas agulimaja põhjalikult korda tehtud ja nüüd ei oskaks rõõmsalt helekollast hoonet vaadates arvatagi, et sel on vanust juba sada ja üks aastat.
Indrek ja Kätlin ostsid tegelikult üsna tillukese korteri, et aga ümberehituse käigus oli võimalik võlvitud ukseavadega paekivikeldrist pinda juurde saada, on nüüd nende käsutuses 52 ruutmeetrit. Esimesel korrusel asub tumepunase kööginurgaga elutuba, aga pahviks lööb see Kassisaba-kodu need külalised, kel lubatakse ka keldrikorrusel asuvasse magamistuppa piiluda. Alumist korrust poolitab paekivist võlvkaar, mille all liiguvad klaasist lükanduksed. Ja läbi klaasi püüab pilku kandiline klaasvann – otsekui hiiglaslik akvaarium!
Uut kodu rajades teadis Indrek kohe, et tavalist plastvanni ta sajandivanusesse majja ei too. Pikka aega oli mees kindel, et nende vannitoas leiab koha puidust vann. Tegijad olid juba leitud, aga plaan jäi siiski katki; mees lõi puidu-mõttele käega, tellis õiges mõõdus karastatud klaastahvlid, liitis need silikooniga ning raamis vanni veekindla vineeriga.
Efektset vanni vaadates tekib vägisi küsimus, kas seda pole mitte raske puhastada. «Kui inimene on tõeline puhtusefriik, siis võib see ju veidi keeruline olla,» möönab Indrek. «Kui aga suhtuda normaalselt ja mitte lasta ennast igast veepritsmest häirida, pole probleemi. Meie näiteks puhastame klaaspindu veidi põhjalikumalt ehk korra kuus, muidu piisab täiesti sellest, kui klaasseinad dušiga üle lasta.»
Vann on väga hästi vastu pidanud, sinna mahub nii üksi kui ka kahekesi, ning takkapihta on see väikese Art Alberti üks lemmikpaiku. Igatahes lubas Indrek, et ka nende uude kodusse tuleb klaasist vann. Jutt uuest kodust pole lihtsalt mõttevälgatus – meie külaskäigu ajaks oli juba selge, et noor pere elab armsaks saanud Kassisaba-korteris veel viimaseid nädalaid ja peagi tuleb neil end sisse seada ajutisel pinnal.
«See on hell teema jah,» tunnistab Indrek, kui jutt kolimisele läheb. Paraku kippus korter, mis kahekesi elades just paras tundus, lapsega perele veidi kitsaks jääma. Nüüd aga, kui majja on oodata veel üht liiget, on selge, et sellesse korterisse nad peagi enam ära ei mahu. «Tahaks jah omale ka tuba,» räägib Kätlin naljaga pooleks. «Praegu kipub nii olema, et elutuba on kogu aeg mänguasju täis ja meile vaba põrandapinda ei jäägi.»
Uue omanikuga on käed kauba kinnituseks juba löödud ning teada on ka krunt, kuhu Anepaiode uus kodu kerkib. Maja ise on esialgu olemas vaid papist maketina pere köögilaual, kuid juba järgmine suvi loodavad Indrek ja Kätlin uues kodus elada.
|
