|
Kõige sagedamini tehakse oste puhkuse- või ärireisil viibides. Ka praegused
soodsad reisivõimalused on sisseostude tegemist väljaspool kodumaad kindlasti
elavdanud. Teistest enam teevad oste alla 54-aastased, kõrgema haridusega
juhipositsioonil töötavad inimesed ja ettevõtjad, teatas TNS Emor.
Ostuturism, ehk otseselt kaubandushuvist lähtuv reisimine ei ole laialt
levinud – ostu eesmärgil on viimase aasta jooksul reisi ette võtnud iga kümnes
Euroopa Liidu kodanik.
Ostureisid on tüüpilisemad Luksemburgi, Sloveenia ja Austria kodanike seas –
neist iga kolmas teeb piiriüleseid sisseoste. Tendents on seletatav nende
elanike peamiselt piirialadel paiknemisega.
Eestis teeb ostureise 7, Soomes 16 ning Lätis ja Leedus alla 5 protsendi
kodanikest.
Ostudele välismaal kulutasid Euroopa Liidu kodanikud keskmiselt 100 kuni 500
eurot viimase aasta jooksul. Suurimad ostjad on Luksemburgi kodanikud. Kõige
vähem kulutavad välismaal Baltimaade ja Tšehhi kodanikud – nende aastane
ostusumma on alla 100 euro.
Suurimad takistused sisseostude tegemisel välismaal on tarbijate hinnangul
võimalikud probleemid kaebuste esitamisel, toodete tagastamisel, transportimisel
aga ka pettuse oht.
Eelarvamuste poolest paistavad enam silma Soome kodanikud. Võimalike
takistustena mainivad inimesed ka ebapiisavat infot tarbijate õiguste või
kaupade kohta ning soovimatust ajada asju võõras keeles.
Iga neljas Euroopa Liidu kodanik arvab, et tarbijakaitse ei paku talle
piisavat kindlustunnet.
Tarbijakaitse tõhususega oma riigis on kõige enam rahul Põhjamaade elanikud –
Soome, Rootsi ja Taani kodanikud, kõige rahulolematud on Läti ja Leedu
kodanikud.
Põhjamaade kodanikud on kõige paremini kursis ka selliste tarbijate õigustega
nagu vahetus- ja tagastusõigus, garantiiaeg jt ning kasutavad neid võimalusi
kõige sagedamini. Ametlikke kaebusi on esitanud Rootsis 24 ja Soomes 19
protsenti kodanikest, Eestis on seda teinud kuus protsenti kodanikest.
Toimetas Peeter Kuimet, PM online |
