Rootsi teadlased testivad mitu korda aastas mobiiltelefone, et selgitada, kui kahjulikult uued mudelid kiirgavad. Nagu testid näitavad, ei anta kellelegi armu, sest neis põrunud telefone on alati märksa rohkem kui heakskiidetuid. Uuring ei püüa samas kedagi kahjustada, seda kinnitab see, et üks tootjafirma võib samal ajal ühe mudeliga põruda ja teisega testi läbida. Kuid telefonitootjaid ja sidefirmasid teeb nõutuks hoopis tõsiasi, et rootslaste seatud normid on mitu korda rangemad kui rahvusvahelised. Seega on küsitav, kas nn ohtlikud telefonid on ikka ohtlikud? Kuid sedagi oskavad rootslased ilusasti põhjendada: kuni pole teada, kuidas kiirgus mõjub, on targem olla nõudlik ja ostjaid hoiatada. Samas kui Eesti vaevleb mitmes valdkonnas ülirangete euronõuete käes, mida ise endale enne ELi astumist valiti, siis rootslased kehtestavad ohutusele tähelepanu pööramiseks rangeid reegleid, kuid samas ei võeta ühtegi telefoni müügilt. Kui eestlastele on mobiiltelefoni ostes peamine hind ja omadused, siis ehk panevad sellised uuringud enam ka tervise peale mõtlema. Ja see pole sugugi halb maailmas, kus niigi pea kõik tervist kahjustab. |