|
Kohtumisel Raskiga tänas riigipea teda ja tema kaudu kõiki Eesti kohtunikke
senise koostöö eest ning ütles, et Eesti kohtusüsteem on teinud läbi kiire ja
tõhusa arengu õigusriigi poole.
Riigikohtu esimees tänas president Rüütlit riigikohtu ja kogu kohtunike
korpuse nimel omakorda hästi sujunud ja väärika koostöö eest ning soovis ametist
lahkuvale riigipeale edu ja tervist ka edaspidiseks.
Samuti tänas Rüütel Rahvusvähemuste Ümarlaua liikmeid senise meeldiva koostöö
eest.
«Ümarlaua tööd on alati saatnud kõigi osaliste hea tahe ja üksteisemõistmine.
Loodan, et see jätkub nii ka edaspidi,» ütles riigipea.
Kohtumisel osalejad laususid palju häid sõnu president Rüütli tegevuse kohta
riigipeana, tänades teda tasakaalukuse, tarkuse ja õiglase meele eest.
Professor Hanon Barabaneri sõnul «ei tule president Rüütli väärikat tegevust
vaadeldes küll kellelegi mõttesse öelda, et poliitika on räpane mäng».
Ümarlauas esinenud poliitikud Eesti parempoolsetest erakondadest sõnasid, et
Arnold Rüütli viieaastane tegevus riigipeana on palju kaasa aidanud
kodanikuühiskonna kiirele arengule ja muutnud Eesti paremaks ning et ümarlaua
tegevus on heaks eeskujuks teiste sarnaste ühiskonnas tasakaalukust loovate
traditsioonide tekkele.
Nelli Kalikova rõhutas, et president Rüütel oli esimene poliitik Eestis, kes
reageeris AIDS-i viiruse leviku osas antud tõsistele ohusignaalidele ning
korraldas kohtumisi, kus seda probleemi arutati esimest korda kõrgemal
tasemel.
Jaak Prozes ütles, et president Rüütlile kuulub Venemaal elavate soome-ugri
rahvaste imetlus ja austus, sest pikaajalise ja järjekindla hõimukoostöö
edendajana on praegune ametist lahkuv riigipea suutnud tugevdada ka nende
rahvaste eneseväärikust ja usku oma tulevikku.
Riigipea tänas ümarlaua liikmeid heade sõnade eest ning sõnas, et on valmis
ka edasi andma oma panuse selle heaks, et rahvusest sõltumata oleks kõikidel
inimestel, kellele Eesti on kodumaa, siin maksimaalselt tagatud inimväärne elu
ja kodanikuõigused.
Järgnenud arutelus käsitleti ka mõningaid aktuaalseid majandus- ja
sotsiaalprobleeme. Toimetas Peeter Kuimet, PM online |
