«See on Eesti taevas muidugi hästi teoreetiline ja loodetavasti väga ebausutav olukord, aga kui tõenäosus on kas või paar protsenti, peame valmis olema,» ütleb kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko.Tsiviillennukit, mida kasutatakse sõjaliseks ründeks, nimetatakse renegaat-lennukiks. Tavaelus on renegaat vastasleeri üle läinud inimene, ülejooksik, reetur. Renegaat-lennuki tähendus sai selgeks 11. septembril 2001, kui väidetavalt Osama bin Ladeni juhitud terroristid juhtisid kaaperdatud reisilennukid kahte New Yorgi pilvelõhkujasse ja USA kaitseministeeriumi ehk Pentagoni peakorterisse. Mõned NATO riigid peavad seda lennukikaaperdamise järgmiseks sammuks ja sellise lennuki allatulistamist kuriteo tõkestamiseks; enamik alliansi liikmeid tõlgendab aga renegaat-lennukit kui sõjalist rünnet, millele tuleb vastata sõjalise jõuga. Just nendega ühineb ka Eesti, sest kaitseministeeriumis valminud ja ilmselt paari nädala jooksul peaminister Andrus Ansipi valitsuse ministrite laudadele jõudev seadusemuudatus nimetab mõnd maapealset objekti sihtivat terroristide kaaperdatud reisilennukit sõjaliseks ründeks. Käsu see alla tulistada saab anda kaitseminister, ütleb seaduseelnõu. «Praegu ei ole meil korda, kuidas niisugust korraldust anda, ja ka lähitulevikus pole vahendeid, et korraldust täita,» räägib aga seaduseelnõu koostamise ja kooskõlastamisega seotud kaitseministeeriumi ametnik. Aasta tagasi, kui ühendriikide president George W. Bush Riias käis, patrullisid Läti kohal USA hävitajad. Lätlased olid ameeriklastega teinud lepingu, et Läti kaitseministri käsu peale lastakse renegaat-lennuk alla. Eestil selliseid lepinguid ei ole, ka mitte NATO riikidega, kelle hävitajad valvavad Balti taeva puhtust. «Esialgu tundub ebatõenäoline, et me nendeni jõuame,» tunnistab kõrge kaitseametnik. «Miks peaks mingi riik võtma endale vastutuse tulistada Eesti kohal alla reisilennuk näiteks 300 reisijaga? Poliitiliselt väga keeruline olukord, sest küsimus võib olla sadades inimeludes, kuigi maa peal võib renegaat-lennuki rünnaku järel hukka saada tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid inimesi.» Sama ametniku sõnul ei ole siin patrullivatel NATO hävitajatel nende vastu õigust automaatselt jõudu kasutada. Nad saavad küll kaaperdatud tsiviillennuki identifitseerida ja lennata sellele nii lähedale, et näha, mis toimub kokpitis, kuid ei enamat. NATO-l puudub ühtne reegel, kuidas liikmesmaad seesuguseid juhtumeid lahendama peaksid. «Kui NATO õhuruumis on mingi lennuk, mida võib pidada renegaadiks, on selle lennukiga tegelemine iga liikmesriigi enda pädevuses,» ütles alliansi pressiesindaja Robert Pszel eelmisel nädalal Eesti Päevalehele. Eesti saaks renegaat-lennukile ise vastu astuda vaid siis, kui tal oleksid hävitajad, mida aga praegu pole. Renegaat-lennuki vastu jääb jõuetuks ka vaid lühimaa õhutõrjesüsteem, mille hanget Eesti alustas. «Ent me ei saa tulistada reisilennuki pihta raketti vaid seetõttu, et lennuk on kursist kõrvale kaldunud, ei vasta lennujuhtimiskeskusele ja selle kõrgus langeb,» väidab kaitseametnik. Seni aga on välis- ja kaitseametnikud vihjanud eravestlustes võimalusele, et Eesti võiks renegaat-lennuki vastu sõlmida kahepoolse lepingu USAga, mis tähendaks, et Ühendriikide hävitajad asuksid alaliselt kusagile lähikonda. Ametlikult pole sellist mõttekäiku kinnitatud. |
