|
Grupp Harvardi Ülikooli uurijaid on tegelenud «difraktsiooniprobleemi»
lahendamisega – nimelt ei luba valguslainete difraktsiooniefekt fokuseerida
laserikiirt peenemaks kimbuks kui pool tema lainepikkusest, kirjutab Technology
Review.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | waraxe
Terased kettad saabuvad, aga lihtsalt teiste tehnoloogiate abil
Xxx
Ketast tohib ilmselt pakendist välja võtta ja arvutisse panna ainult spetsiaalses tolmuvabaks tehtud...
|
|
CD puhul oli kasutusel 780 nm laserid, DVD jaoks 650 nm punased laserid;
Blu-ray ja HD-DVD korral on kasutusel juba (nagu esimese nimestki lugeda) sinine
laser lainepikkusega 405 nm. Sellest lühema lainepikkusega laserkiirguse allikad
on aga tarbe-elektroonika jaoks liigselt kallid.
Harvardi uurijate poolt on välja töötamisel «optilise nanoantenni» nime
kandev lahendus, kus kahte omavahel 30 nanomeetrise vahega eraldatud kullast
«varrast» kasutades suudeti 830 nanomeetrise lainepikkusega laserikiirt «kokku
suruda» vaid 40 nanomeetrilisele alale.
Sellise kiirega oleks teoreetiliselt võimalik mahutada tavalise CD-ketta
suurusele toorikule umbes 3 terabaiti informatsiooni. Ent hetkel on tegu alles
teooriaga, neid nanoantenne tuleb inseneridel alles hakata praktikasse rakendama
ja probleeme on palju – kasvõi see, et kiir püsib nii peeneks fokuseerituna vaid
kuni 10 nm kauguseni «antennidest».
Seejärel hakkab ta laienema ning seega peab kirjutav pea paiknema ülimalt
lähedal kirjutatavale pinnale. See nõuab omakorda erakordselt siledat ja
kvaliteetset pinda. Seega kulub tehasesse minekuni veel palju aega ja niipea
«teraseid kettaid» meie lauale ei saabu.
Toimetas Veiko Tamm |
