Tehnika

Riigikogu võttis eile vastu seaduse, mis lubab alates järgmise aasta algusest kasutada ennetähtaegselt ja tingimisi vabastatud vangide jälgimiseks elektroonilist valvesüsteemi.

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Saale Laose sõnul on seaduse peamiseks eesmärgiks vähendada vanglas kinnipeetavate hulka, parandades samas ülejäänud vangide kinnipidamistingimusi. «Eestis on 100 000 elaniku kohta 333 vangi ning selle näitajaga oleme me Euroopa Liidu absoluutses tipus,» ütles Laos.

VIIMASED KOMMENTAARID blatnoi Kui ikka ise nõus  pole, ei saa keegi  valvesüsteemi 666  paigaldada. Õige on  istuda oma aeg ära ja  p... ei usu Ja te tahate öelda, et  meie vanglates ja  kriminaalringkondades  puuduvad head  spetsialistid, kes ei  m... Teised kommentaarid

Pikk karistus ei aita

Keskmine vangistus kestab meil viis aastat, samal ajal kui Soomes on see seitse kuud ning Leedus ja Ühendriikides kaks aastat. Lõviosa süüdimõistetutest istub trellide taga vähemalt teist korda, tingimisi enne tähtaega pääseb vabaks vaid neljandik süüdimõistetutest. «Pikad karistused ja ühiskonnast võõrandumisega kasvav korduvkuritegevuse risk ei ole lahendus,» märkis Laos.

Kui elektrooniline valve osutub ennetähtaegselt vabastatute puhul tõhusaks abinõuks, võib justiitsministeeriumi plaanide kohaselt kasutada seda ka alternatiivina vahi all viibimisele ning lühiajalisele vangistusele.

Riigile odavam

Otsuse selle kohta, keda võib ennetähtaegselt vanglast vabastada ja üheks kuuks kuni aastaks elektroonilise valve alla panna, peab igal juhul langetama kohus. Justiitsminister Rein Lang on rõhutanud, et tahtliku tapmise eest vangi mõistetud sellist sooduselu kindlasti nautida ei saa.

Justiitsministeerium viitas seaduse koostamisel Briti positiivsele kogemusele, kus elektrooniline valve kombineeritult kriminaalhooldajate aktiivse tegevusega vähendas oluliselt korduvkuritegevust.

Samuti on elektrooniline valve riigile oluliselt odavam kui vangi hoidmine trellide taga. Kui ühe kriminaali kinnipidamine läheb Tartu vanglas arvestuslikult maksma 187 200 krooni aastas, siis ühe jalavõruvangi peale kulutatakse aastas ligi 35 000 krooni.

Valve jalavõruga

• Vahialuse käele või jalale kinnitatakse paarisajagrammine elektronvõru, mille signaal jõuab kriminaalhooldajani GPS-satelliitside kaudu.

• Ühe variandi kohaselt fikseeritakse väga rangelt piirkond, kus vang võib liikuda, ning aeg, millal ta peab kodus, tööl või koolis olema. Kohe, kui ta režiimist kõrvale kaldub, käivitub häire.

• Teise variandi puhul võib jalavõru abil kurikaela liikumist jälgida näiteks kogu Eesti elektroonilisel kaardil otsepildis.