| Uuest aastast ELi liikmeks saavate Bulgaaria ja Rumeenia kodanikud võivad vabalt asuda tööle Eestisse, sest valitsus otsustas eile jätta piiramata uute liikmete juurdepääsu Eesti tööturule. | | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | tööandja
Kui võetakse vastu kohustuslik tööõnnetuse ja kutsehaigestumise kindlustuse seadus ( TÕKS), siis tul...
siis oli küll hea
kui inglased meid enda juurde tööle lasid. aga noh, MEIE oleme ju valged inimesed, kultuursed, tsivi...
|
|
«Kui euroliidus on mingid vabadused, siis vabadused peavad olema kõigile kodanikele, sealhulgas ka tööjõu liikumise vabadus ehk inimeste õigus valida töökohta üle kogu ELi,» põhjendas otsust välisminister Urmas Paet.Eesti liitus euroliiduga kaks aastat tagasi ja siiani kaitsevad mõned vanad liikmesmaad oma tööturgu meie eest. Paet kinnitas, et Eesti on alati taotlenud tööjõu liikumise piirangute kaotamist. Viljakuse kasvu pidur Valitsuse seisukohaga pole nõus aga sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Kadi Pärnits. «Valitsus avas tööturu riikidele, kus on tunduvalt madalam palgatase ja mille töötajad on nõus tegema tööd palga eest, mille eest eestlane pole,» lausus Pärnits. Odavama tööjõu kasutamine Eestis suurendaks Pärnitsa sõnul Eesti töötajate väljavoolu ja pidurdaks tööstuse üleminekut tootlikumale ja kallimale tööle. Pärnitsa sõnul tuleb Bulgaaria ja Rumeenia töötajatele maksta eestlastega samaväärset palka, kuid probleem peitub eri tegevusalade palgamiinimumides, mida Eestis aga kehtestatud pole. «Eesti valitsus ei tohiks olla ükskõikne,» märkis Pärnits. «Kiiresti tuleb olukorda analüüsida ja koostada tegevuskava, kuidas kaitsta meie palgataset.» Pärnitsa sõnul tuleks vajadusel kaaluda tööjõu vaba liikumise ajutist piiramist. Tungi pole oodata Praegu tegelevad kõik euroliidu valitsused oma seisukoha kujundamisega. Nn uued liikmed enamasti Bulgaariale ja Rumeeniale piiranguid ei sea, samas vanad kaaluvad oma tööturu kaitsmist. Erandiks on vaid Soome ja Rootsi. Kuigi tööandjate hinnangul vajab Eesti eeloleval viiel aastal 100 000 paari töökäsi, hindas ka tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis, et ilmselt neist kahest riigist väga palju inimesi tulemas ei ole. «Eesti ettevõtjad sealset tööjõudu väga palju kasutama ei hakka, aga huvi kindlasti kasvab,» märkis Kriis. «Meie palgatase on madalam ja suurem osa sealsete maade töölistest läheb Lääne-Euroopa riikidesse.» Ka sotsiaalministeeriumi hinnangul suurt tungi Bulgaariast ja Rumeeniast Eestisse oodata pole. Mullu sai Eestis tööloa kuus Bulgaaria ja neli Rumeenia kodanikku. «Marginaalsed arvud näitavad, et Eesti ei ole bulgaarlastele ega rumeenlastele oluline sihtriik, kuhu soovitaks tööle ja elama tulla,» kommenteeris sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe. |
