| Evelekt ASi ostu- ja müügijuhi Andres Undla sõnul pakuvad gaasisoojendid head võimalust pikendada suve. «Jahedama ilmaga õues istudes ei pea enam külmetama, isegi kui katust kohal pole, on gaasisoojendi ümber mõnusalt soe,» ütles ta. Gaasisoojendite plussiks elektrisoojendite ees nimetab Undla võimalust neid vabalt liigutada. «Gaasisoojendit saab liigutada kuhu vaja, elektrisoojendile peab juhtme vedama,» ütles ta. Undla sõnul on olemas nii laternapostide taolisi gaasisoojendeid, mis seisavad ise püsti, ja ka selliseid, mille saab panna lauale. Esimestele käib gaasiballoon sisse, teistel seisab see laua all ja laua keskel peab olema auk soojendaja vooliku tarvis. Veel on olemas suunatavaid ja varre otsas seisvaid gaasisoojendeid. Soojendid on valmistatud plastist ja metallist, püsti seisev riistapuu maksab ligi 3000, laua oma 1500 krooni. Nii postina kui lauale Soojendi tuleb paigutada tuule eest kaitstud kohta kindlale siledale pinnale. Neid saab kasutada ka katuse all, kuid siis peab ruum olema vähemalt ühest küljest lahtine. Soojendi võib seista ka päris lageda taeva all, kuid siis läheb üsna palju soojust lihtsalt õhku. K-Rautakesko aiakaupade tootejuhi Tiit Heinla sõnul tuleks istuda võimalikult soojendi lähedal. Igasugused kergesti süttivad asjad, ka näiteks puuoksad tuleb hoida vähemalt kahe meetri kaugusel. Omapead ei tohi jätta Gaasisoojendeid ei tohi mingil juhul valveta jätta, ka tuleb neid regulaarselt kontrollida. Soojendil on ostes kaasas voolik, kuid ise tuleb osta adapter ja balloonid. Adapter maksab keskmiselt 300 krooni ning neid müüakse Undla sõnul bensiinijaamades, nagu ka balloone ja soojendeid. Püsti seisvale gaasisoojendile passib 15-kilone balloon.
Kui soojendi töötab täisvõimsusel, piisab sellest 17 tunniks, miinimumvõimsusel
töötades aga kuni 30 tunniks. |
