Ostmisnipid • Enne millegi ostmist mõtle, kas sul ikka on seda vaja. Soodne hind ei tohiks olla ostu ajendiks. • Vahest on sul võimalik soovitud asja hoopis laenata? • Puu-, juur- ja köögiviljadele on poes juurde kirjutatud, kus need on kasvatatud. Eelista võimalikult lähedal kasvanud vilju, sest nende transportimiseks on kulunud vähem kütust, mis on samuti loodusvara ja millesse tuleb säästlikult suhtuda. • Uuri, millise osa ostust moodustab pakend. Näiteks müüakse kondiitritooteid paber- ja kilekotis, papp- ja plastkarbis. Kui ostad plastkarbi, saavad sellest hiljem kaua kõdunevad jäätmed. Ka on pakendi valmistamiseks kasutatud naftat, mis on taastumatu loodusvara. • Kui palju osta? Kui sul kipub kodus toidukraam vanaks minema ja sa pead seda ära viskama, osta vähem. • Kui kaua saab ostetavat toodet kasutada? Patarei peab pleieris vastu vaid päeva, seejärel muutub see aga ohtlikuks jäätmeks. • Kas toode on keskkonnasõbralik? Keskkonnasõbralikul tootel on vastav märgistus: Eesti ökomärk, Euroopa mahepõlumajanduse märk või Põhjamaade luigemärk. Niisugust märki kandvad tooted on ka kvaliteetsed. • Millest on toode tehtud? Osa materjale on taastuvad, s.t tekivad aja jooksul uuesti – näiteks puit, biomass, päikese-, hüdro- ja tuuleenergia. Teised on taastumatud loodusvarad, näiteks nafta, kivisüsi. Ostjalõksud • Mahe muusika ja valjuhäälditest kostuvad meelitavad pakkumised on nipp, mis mõjutab sind jääma poodi kauemaks ja ostma rohkem, kui sul algul plaanis oli. • Läbimõeldult on paigutatud nn sorimiskorvid, kuhu sageli on kuhjatud tavahinnaga kaupu. Kui seal ka on midagi allahinnatut, on enamasti tegu poodi seisma jäänud asjadega, millest tahetakse lahti saada. Sorimiskorvid on omamoodi stopperid, mis takistavad ostja kiiret läbikõndi. • Kallid tooted on riiulitel paigutatud silmade kõrgusele ja neid saab kätte kergesti, soodsama kaubani jõudmiseks tuleb aga sügavalt kummarduda või end sirutada. • Tavapärast parema käe pööret on püütud ära kasutada nii, et kallid tooted on paigutatud riiulil sissepääsust paremale poole. Päris all vasakul olev kaup on aga sageli palju huvitavam! • Kassajärjekord võib olla mõnikord päris pikk. Ooteaega aitavad parajaks teha jäätis, šokolaad jms. Väikelastega koos poes käies on sellisele kaubale väga raske vastu seista. • Pakend on samuti mõeldud ostupeibutiseks. Pakendi hind on muidugi toote hinna sees ja paljud pakendid põhjustavad jäätmeprobleeme. • Kõige sagedamini vajaminev kaup – toiduained ja majapidamistooted – on jaotatud üle terve poe. Nii peab ostja kogu poe läbi käima ja sel teekonnal tekib kindlasti soov osta ka midagi vähem olulist. • Kui hästi suure pakendi sees on vähe sisu, on tegemist petupakendiga. Tarbijal on raske hinnata täitekoguse ja pakendi suhet, kui näiteks pudelil on paksud seinad või jogurtipakendil kumer põhi, täpsed andmed sisu kohta on aga kirjas vaid etiketil. • Petuvõimalus on ka varjatud hinnatõus. Nii näiteks otsustasid võitootjad müüa samasuguses pakendis endise 200 g asemel 20 g vähem võid. Sellist nippi ei õnnestu ostjal silmaga tabada, sestap pööra alati tähelepanu ka pakendi etiketile! Allikas: tarbijakaitseameti uus noortele tarbijatele
mõeldud portaal www.nupukas.ee |
