| Astelpajumari on kõige väärtuslikum Eestis kasvav marjakultuur. See sisaldab C-, A-, B1-, B2-, P- ja K-vitamiini ning ka selliseid haruldasi vitamiine nagu B9, E, PP ja H. Astelpajus leidub vähemalt 30 mineraalühendit, nt tsink, raud, vask, naatrium, alumiinium, magneesium jt. Veel on need hindamatu oomegarasvhapete allikas. Ainukese taimena sisaldavad astelpaju viljad korraga kolme oomegarasvhapet (oomega-3, oomega-6 ja oomega-7). On tõestatud, et regulaarne astelpaju tarbimine normaliseerib vererõhku, parandab vereloomet ja vähendab kolesterooli taset. Samas soosib see nn hea kolesterooli teket, mis täidab inimorganismis elutähtsaid ülesandeid. Astelpaju aitab ravida ja ennetada külmetushaigusi, limaskesta haigusi, seedeelundkonna ja ainevahetuse häireid, samuti on täheldatud tema vähirakkude levimist pidurdavat toimet. Talveks tallele Astelpajumari sobib hästi müsli, värske või kuivatatud puuvilja juurde, jogurti, piima ja kohupiima maitsestamiseks. Loomulikult saab nendest marjadest teha (toor)moosi, kompotti, marmelaadi ja siirupit. Kõigi kasulike ainete säilitamise huvides tuleks astelpajumahla valmistada pressimise teel. Mahla saab suure happesuse tõttu säilitada ka pastöriseerimata, kui hoida seda külmas. Astelpajumahla võib segada teiste mahladega, eriti maitsev on see koos pirnimahlaga vahekorras 3:2. Astelpajumahla saab edukalt kasutada ka äädika ja sidrunhappe asendajana ja teha sellest liharoogadele marinaadi. Selleks tuleks võtta 250 g fileeliha kohta üks sibul, viis pipra- ja paar nelgitera, loorberileht, pool teelusikatäit suhkrut. Marjad külmikusse Sibul tükeldada ja keeta viis minutit vees koos maitseainetega. Lisada astelpajumahl ja suhkur. Jahtunud marinaad valatakse vasardatud lihatükkidele ja hoitakse paar päeva külmikus. Sügavkülmas säilitamiseks tuleb terved marjad panna suhkruga kihiti karpi, lasta seista üks ööpäev jahedas ja asetada sügavkülma. Kui panna sügavkülmikusse magushapudest õuntest ja astelpajumarjadest keedetud püree, saab talvel valmistada värsket magustoitu. Üks kilo marju ja 300–400 grammi õunakuubikuid keeta väheses vees, kuni mass on püreestatav. Seejärel lisada maitse järgi suhkrut. Kui mass on jahtunud, tõsta see karpidesse ja külmutada. Pooleldi sulanud püree hulka segada purustatud kreeka pähkleid ja serveerida nagu jäätist. Retseptid Astelpaju- ja köögiviljamarmelaad • ½ l astelpajumahla • 0,5–1 kg puu- või köögiviljatükke (nt pirn, melon, kõrvits). Lisa 250–500 g suhkrut ja keeda 15–20 minutit. Lõhe-kartuli ahjuroog astelpajuga • 500 g lõhefileed • 10 kartulit • 1 sibul • 1 tl sidrunipipart • 3 dl kohvikoort • 1 dl astelpajumahla • 100 g riivitud juustu Lõika kooritud kartulid viiludeks ja kala ribadeks, haki sibul. Pane kala ja kartulid ahjuvormi kihiti, vahele raputa sidrunipipart, soola ja hakitud sibulat. Sega mahl koorega ja vala toidule. Peale raputa riivitud juustu. Küpseta 200 °C juures tund aega. Astelpajumuffinid • 4 dl nisujahu • 2 tl küpsetuspulbrit • 1,5 dl fariinsuhkrut • 1 muna • 125 g võid • 2 dl hapukoort • 1 dl piima • 1,5 dl (külmutatud) astelpajumarju • Glasuuriks 2 dl tuhksuhkrut ja 2 spl sidrunimahla. Sega jahu küpsetuspulbri ja fariinsuhkruga. Lisa muna ning sulatatud ja veidi jahtunud või. Vala hulka hapukoor, piim ja marjad. Sega tainast ettevaatlikult ning tõsta vormidesse. Küpseta 200 °C juures 15–20 minutit. Jahtunud muffinitele nõrista glasuur. (PM) |
