Toit
 |
Mis teeb koorejäätise tervislikuks? (5)
29.08.2008 18:33
Gert Kiiler/Sakala
Koorejäätisest saavad lapsed toitumisspetsialist Mai Maseri sõnul kätte
kõik vajalikud ained, mis piimas leiduvad, lisaks on koorejäätis teiste
populaarsete magustoitudega võrreldes väiksema kalorsusega ja sisaldab
väga vähe soola. |
| |
|
|
Koorejäätis sisaldab kaltsiumi, mis teeb luud ja hambad tugevaks ning on eriti tähtis kasvueas lastele.
Foto: Rannar Raba |
|
|
|
|
Sel nädalal alustas Eesti toiduainetööstuse liit sotsiaalkampaaniat «Sinu sõbralik magustoit — koorejäätis», millega tahab tarbijatele teadvustada koorejäätise kasulikkust ja tervisliku maiustamise tähtsust, kirjutab Sakala.
| | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | My Mother
Mai Maseril võib ju õigus olla kuid ega eestis koorejäätist sellegipoolest tootma enam ei hakata. Si...
Teele Tuul
Mis nõme kampaania? Ilmselt hästi makstud. Külmutatud piim ei ole tegelikult üldse seeditav, kui ter...
|
|
Kampaanias kaasa lööva toitumisspetsialisti Mai Maseri sõnul saavad lapsed, kes muidu piima hea meelega ei joo, koorejäätisest kätte nii luid ja hambaid tugevdava kaltsiumi kui ka magneesiumi ja kaaliumi.
«Vajalik on just nende kolme mineraali üheaegne tarvitamine: koos mõjuvad need vererõhku alandavalt ja südamelihase tööd toetavalt,» selgitas Maser.
Koorejäätisest saab A-, D-, E- ja B-rühma vitamiine ning nendegi puhul on oluline just see, et neid manustataks koos.
Liikumist ei tohi unustada
Kui võrrelda koorejäätisest saadavat kalorite hulka mõnest teisest populaarsest magustoidust saadavaga, siis see on võrdlemisi tagasihoidlik. 100 grammi koorejäätist annab 207 kilokalorit, samal ajal kui puuviljasaias on 100 grammi kohta 382, kaeraküpsises 468 ja piparkoogis koguni 503 kilokalorit.
Et aga külma jäätist süües kulutab inimene enda soojendamiseks kaloreid, on jäätisest saadav energiahulk veelgi väiksem. Koorejäätisest vähem kaloreid sisaldavad taimse rasvaga jäätis (180 kcal) ja mahlajäätis (102 kcal).
«Kord päevas võib ühe 90-milliliitrise pulgajäätise rahumeeli süüa, kuid selle juures ei tohi unustada, et vaja on ka liikuda,» nentis Mai Maser.
Ta tõi positiivsena esile veel selle, et teiste maiustega võrreldes on koorejäätises väga vähe soola.
Koorejäätis muutub luksuseks
Augustis korraldas toiduainetööstuse liit internetiuuringu, et teada saada eestlaste jäätisetarbimise harjumusi. 384 vastanust ligi kaks kolmandikku moodustasid naised ja peaaegu pooltel vastanutel olid peres lapsed.
46 protsenti uuringus osalenutest sööb jäätist korra nädalas ja täpselt sama paljud harvem kui kord nädalas. Kaheksa protsenti vastanutest sööb jäätist iga päev. 14—19-aastastest küsitletutest tarbib jäätist tihti ehk kord päevas või kord nädalas koguni 86 protsenti.
Tervelt 85 protsenti vastanutest nõustus, et koorejäätis on tervisele kasulik magustoit, sest sisaldab kaltsiumi.
Veidi üle poole vastanutest teeb oma ostuvaliku isikliku varasema kogemuse ja jäätise maitse järgi. 20 protsenti peab valiku tegemisel olulisimaks koostisaineid, 14 protsenti tootjat ja kaubamärki ning 12 protsenti hinda.
61 protsendile vastanuist on jäätis maiustus vahel harva, veerandile aga peamine magustoit.
Toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp rõhutas, et eestlased on praegu õnnelikus seisus, sest siin valmistatakse palju koorejäätist.
«Euroopa Liidus toodetud jäätisest 90 protsenti on taimsete rasvadega ning koorejäätis on kallima tooraine tõttu muutunud luksuskaubaks,» rääkis ta ning lisas, et küllap jõuab sama tendents ka Eestisse.
JÄÄTISED
Jäätised võib tinglikult jagada rühmadesse.
• Piimajäätist valmistatakse piimast ja selle rasvasisaldus on 3—6 protsenti.
• Koorejäätise põhitoorained on koor ja suhkur ning selle rasvasisaldus on 8—12 protsenti.
• Plombiirjäätise rasvasisaldus on umbes 15 protsenti.
• Sorbettjäätis sisaldab nii piima kui mahla ja selle rasvasisaldus on umbes 2 protsenti.
• Jogurtijäätise puhul kasutatakse piima asemel jogurtit.
• Limonaadi- ja mahlapulgad, samuti sorbetid ei kuulu tegelikult jäätiste hulka — nende põhitoorained on limonaad või mahl ja suhkur.
Allikas: toiduainetööstuse liit
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees |
Kartulikasvataja: vihm ei lase saaki koristada
Tänavu võivad kartuli hinnad tõusta
Omanimelise kartulikasvatustalu omanik Kalle Hamburg rääkis Tarbija24.ee’le, et tänavu on mullusega võrreldes palju kehvem aasta - eriti hulluks teevad praegu olukorra pidevad vihmad, mis ei võimalda saaki koristada.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees |
Kiirelt arenevates riikides ehitatakse palju «haigeid» maju
Keegi ei taha hammustada tooreid puuvilju ega süüa tainast enne selle leivaks küpsemist. Samamoodi ei tohiks elada või töötada majades ja kontorites, mis ei ole «settinud» ja mille ohutust pole kontrollitud. Ometi on Rootsi ehitusekspertide sõnul nn haigete majade probleem üha teravam.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
