Kinnisvara
 |
Kiirelt arenevates riikides ehitatakse palju «haigeid» maju (25)
29.08.2008 11:00
Taavi Alas
Keegi ei taha hammustada tooreid puuvilju ega süüa tainast enne selle leivaks küpsemist. Samamoodi ei tohiks elada või töötada majades ja kontorites, mis ei ole «settinud» ja mille ohutust pole kontrollitud. Ometi on Rootsi ehitusekspertide sõnul nn haigete majade probleem üha teravam.
|
| |
|
|
Nüüdisaegsed ehitusmaterjalid on mugavad, kuid hooletult kasutatuna võivad muuta hoone ebatervislikuks.
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees |
|
|
|
|
«Haigeid» maju ehitatakse terves Euroopas ja maailmas. Kombinatsioon ehitusmaterjalidest nagu niiske betoon, pahtel, erinevad liimid, linoleumilaadsed või plastil baseeruvad põrandakatted on väga sageli tervist kahjustavad. Nende koosmõjul eralduvad inimese tervist kahjustavad keemilised ained.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ruuminiiskuse eemaldamise seade
ruuminiiskuse eemaldamise seade on juba väga vana leiutis ja igas vanas majas olemas, erinevate lahe...
eleonore
niiskuse eemaldamiseks väikestest ruumidest võib kasutada ka passiivselt niiskust imavaid materjale ...
|
|
Ehitusstress teeb haigeks
Eriliselt jäetakse aga tervistkahjustavad tegurid märkamata riikides, kus toimub kiire areng ehk kus majandusedu ja investeeringute kõrval hinnatakse tervist ja elukvaliteeti vähem.
Skandinaavia ehitusjuhtide sõnul võib olla põhjuseks nii-öelda ehitusstress, kus ehitiste valmimistähtajad on aina lühemad, mistõttu ei jõuta ehitusel lasta piisavalt settida ega ka negatiivseid tegureid pärast valmimist jälgida.
Varjatud mürgid, mis eralduvad hoonetes, võivad teha inimese tõsiselt ja jäädavalt haigeks, kuigi seda ei tunnista ei tööandjad ega ka ehitusfirmad.
«Haiged» majad on olnud probleemiks pikka aega, kuid sellest on enamasti vaikitud. Ei räägita ju kuigi palju, et tõsise tervisehäire põhjuseks võib olla ruumis olev õhk.
Esmalt tuuakse põhjuseks töötaja ebatervislik eluviis. Rootsi uuringute tulemusel on ilmnenud, et igal aastal haigestuvad tuhanded inimesed just hoonetes oleva õhu halva kvaliteedi tõttu.
10 inimest rikub õhu
Kontorihoonetes kasutatakse võimalikult palju soojustavaid materjale, mis hoiavad meie kliimas küll talvel ja sügisel hoone temperatuuri õiges vahemikus, kuid tihtipeale ei ole ventilatsioonisüsteem sada protsenti töökorras, mistõttu võib ruumis, kus viibib korraga 510 inimest, sissehingatav õhk muutuda ebapuhtaks.
Lisaks neile tuleb õhusaastet erinevate keemiliste osakeste lendumisest ka kontoriaparaatidest, puhastusvahenditest, mida kasutatakse ruumide koristamisel ja tööpindade ning põrandate puhastamisel.
Halb ventilatsioon siseruumides võib põhjustada meie tervisele pikemas või lühemas perspektiivis tõsiseid tervisehäireid. Allergiat tekitav tolm võib osutuda muude tervisehädade tekkimise põhjuseks.
Olulisteks ruumidetailideks on samuti mööbel ja selle valmistamiseks kasutatud materjalid. Rootsi ja Norra tervishoiuspetsialistide arvates tuleks lasta ka uuel mööblil enne kodudesse, koolidesse või kontoritesse viimist kõigepealt kauplustes ja ladudes piisavalt hingata ja n-ö settida.
Oht värskest mööblist
Uutest mööblitoodetest eraldub pika aja jooksul lõhna ja lenduvaid aineid, mis põhjustavad ebameeldivustunnet ja tervisehäireid.
Esimesteks märkideks sellest on peavalu, silmade ärritus ja hingamiselundite allergilised reaktsioonid.
Lihtsaimaks viisiks hoone «tervist» hinnata on osta süsihappegaasi ja niiskuse mõõtja ning teha kindlaks, kas ruumides on kõik normi piires või mitte.
Talvisel ajal ei tohiks siseruumide niiskuse tase ületada 45 protsenti. Samal ajal võib probleemiks olla ka liiga kuiv õhk, mis põhjustab samuti terviseprobleeme. Sellisel juhul tuleks ruumidesse paigaldada õhuniisutaja.
Vastikud sümptomid
Üldised «haige» maja sümptomid on väsimus, raskus peas, peavalu, iiveldus või keskendumisraskused. Lisaks liigne higistamine, silmade ärritus, kuiv või vesine nina, kurgu kuivamine või köha, näonaha kuivus, kokkutõmbamise tunne näos, näonaha sügelemine.
Eramajade ja suvilate ventilatsioonisüsteemi kontrolllitakse tavaliselt siis, kui maja valmib. Kuid aastate jooksul kipub see oluline detail tihtipeale ununema.
Maja ventilatsioonisüsteemis toimuvad aga ajaga mitmed muutused, mistõttu selle õhu puhastamise võime väheneb, või veelgi hullem, hakkab aastate jooksul kogunenud jääkainete tõttu lausa õhku saastama.
Tihtipeale muudetakse aastate pärast elamute küttesüsteemide osi või kogu küttesüsteem täielikult, jättes samas tähelepanuta ventilatsiooni vahetuse, puhastuse või kontrolli tervikuna.
Nii võib elada aastaid halva õhukvaliteediga hoones teadmata, mida see endaga kaasa võib tuua ning milleks on nii-öelda «haige» maja sümptom.
Esimesteks sümptomiteks võivad olla hingamisraskused ja pidev raskustunne peas ja jalgades. Üsnagi suure tõenäosusega ongi tegemist «haige maja» sümptomiga, kui viibides mingis muus hoones need sümptomid kas vähenevad märgatavalt või kaovad täielikult.
Astma ja allergiasümptomid suurenevad ilmselgelt ning uuringud on näidanud, et teatud ained nagu radoon ja mitmesugused osakesed õhus võivad suurendada vähi, infarkti ning ajutegevuse häirete ja südamehaiguste teket.
Loomulikult tahavad firmad leida endale võimalikult soodsate üürihindadega büroo- või tootmispinnad, tegemata jäetakse riskianalüüs, et kas moodsas hoones on töötajatel tervislik viibida ning kas üüritav büroohoone on üldsegi lõplikult valminud.
Küllaltki tavaliseks on saanud olukord, kui firma kolib sisse alles ehitusjärgus büroohoonesse, et võimalikult soodsat üüri saada ja seega firma kulusid madalal hoida.
Töötajad peavad sellises hoones viibima 812 tundi, hingates seejuures sisse veel kadumata ehitustolmu.
Kui 30 töötajast 10 hakkavad tundma ennast halvemini ning nende töövõime langeb nädalatega alates uude kohta kolimisest, siis on enam-vähem kindel, et põhjuseks on töökeskkond ja probleemi alget tuleb otsida «haigest» majast, mitte töötajate ebatervislikest eluviisidest.
Eramajades ja korterelamutes saavad elanikud ise oma õhukvaliteedi nimel üht-teist ära teha ja olukorda muuta.
Samas ei saa kahtlustki olla, et tööandjail lasub peamine vastutus töökeskkonna kvaliteedi ja õhupuhtuse tagamise eest. Töötajate enda teha jääb vaid õigesti riietuda ja mitte suitsetada siseruumides.
Ka peaks eeskätt firma tundma muret, kui töötajad hakkavad tundma end ebamugavalt ning töökvaliteet langeb, siis peaks selle pärast muret tundma ka firma.
On siiski üsna tavaline, et tänapäeval üritatakse tulla toime võimalikult väikeste kuludega töökeskonna parandamisel ja hindamisel. Võib ka olla, et teadlikult ei taheta sellele probleemile tähelepanu pöörata.
Oht ka elamutes
Kiirustades rajatud majades, kus on kasutatud materjale, mille pikaajalist toimet inimorganismile pole piisavalt uuritud ning kasutatakse ka kahtlase väärtusega tehnilisi lahendusi, võib nigel keskkond lõpuks põhjustada elanike elukvaliteedi märgatavat halvenemist.
Kui nüüd vaadata vanu maju, siis nende hingavus ja õhu liikumine on märgatavalt parem. Kui veel iga aasta järel puhastada õhuventilatsiooniavasid nagu puhastatakse korstnaid, saavutame stabiilse ja puhta õhu sissevoolu ja ventilatsiooni.
Vanade majade juures on aga jällegi põhiprobleemiks niiskus, mis tuleb ruumidesse pööningu, seinte, keldri kaudu ning vanade akende liigse läbilaskvuse tõttu.
Koos puuduliku ventilatsiooniga koguneb aga tihtipeale vanadesse majadesse kondensatsioonivett ja niiskust. Tekkinud majaseen aina halvendab elanike tervise seisukohalt elukeskkonda.
Mõnedes ruumides ei ole võimalik ise midagi ventilatsiooni ja õhupuhtuse reguleerimiseks ära teha. Näiteks kinnised klaasseinad ja aknad. Selle tulemusel tuntakse ennast päev-päeva järel aina nõrgemana ja töövõime langeb mitte ühel, vaid mitmetel töötajatel.
Rootsis soovitatakse sel juhul pöörduda tervisekaitseasutuse poole ning võimalusel paluda neil teha uuringud, mõõdistused ja anda hinnang ühele või teisele hoonele.
|
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees |
Kartulikasvataja: vihm ei lase saaki koristada
Tänavu võivad kartuli hinnad tõusta
Omanimelise kartulikasvatustalu omanik Kalle Hamburg rääkis Tarbija24.eele, et tänavu on mullusega võrreldes palju kehvem aasta - eriti hulluks teevad praegu olukorra pidevad vihmad, mis ei võimalda saaki koristada.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
