| Olustveres sügisel toiduainete tehnoloogia esimest kursust ei avata, sest sinna laekus vaid üks avaldus, kirjutab Sakala. Teenindus- ja maamajanduskooli õppeosakonna juhataja Janika Kivistiku sõnul see õpilane Olustveres õppimisest loobuma siiski ei pidanud: ta valis õppekavas olevatest erialadest endale hoopis loodusmajanduse. Keskkooli lõpetanutest soovis toiduainete tehnoloogiat õppida kolm inimest ning nemad liituvad teise kursusega. Pärast õppeasutuste ühendamist jättis kooli pooleli kümme õpilast. Vastuvõtunimekirjad ei ole veel lõplikud. Kivistiku jutu järgi kestab see peaaegu septembri lõpuni ning varasemad aastad on näidanud, et kutsekoolides on kahel esimesel septembrinädalal palju liikumist. Õpe vaid Olustveres Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse talituse peaspetsialisti Mari Tikerpuu andmete järgi on Eestis toiduainete tehnoloogiat ja töötlemist võimalik kutsehariduse tasemel õppida vaid Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis ning Tartu kutsehariduskeskuses. Kõrgharidusega liha- ja piimatehnoloogiks saab Eesti maaülikoolis, kus bakalaureuseastmes õpitakse loomakasvatussaaduste tootmise õppekava järgi ning liha- ja piimatehnoloogiale spetsialiseerutakse valikainete kaudu. Olustvere piimanduse eriala õpetaja ja toidutehnoloogia erialade koordinaator Vilma Tatar sõnas, et Õisu kooli traditsioonilised erialad on Eestis ainulaadsed. «Meie koolitame spetsialiste, kelle oskused ja teadmised võimaldavad toiduainetööstuses töötada isegi keskastme juhi tasemel.» Et tegemist on toitu puudutavate erialadega, arvavad paljud, et selles koolis õpetatakse lihtsalt kokkasid. «Nendel erialadel on siiski väga suur erinevus: üks asi on osata toitu valmistada, sootuks teine on tunda toiduainete tehnoloogiat,» rõhutas Tatar. Koolitus jätkub Peamine põhjus, miks kõnealustele erialadele pole viimastel aastatel soovitud õppima asuda, on Vilma Tatra meelest see, et koolide ühendamine on tekitanud inimestes segadust ja süvendanud arvamust, et erialad kaotatakse üldse ära. «Ega ükski lapsevanem soovi oma last saata õppima sellist elukutset, mille õpetamise tulevik pole üldse kindel,» nentis ta. Tatar kinnitas, et õpetus jätkub. «Ma loodan, et tuleme sellest madalseisust välja, sest Olustvereski on head tingimused, näiteks on praegu projekteerimisel uus õppetööstus,» rääkis ta. Samuti on koolil kindlad koostööpartnerid, kes pakuvad õpilastele praktika- ja edaspidi ka töökohti. «Meie kooli lõpetanud spetsialistid on olnud hinnas isegi välismaal, näiteks on jookide tehnoloogid tööd leidnud Iirimaal,» tõdes Tatar. Saku õlletehase protsessijaoskonna juhataja Marika Tungeli sõnul on tema alluvatest ligi pooled saanud hariduse Õisus. «Kui peaks tekkima olukord, et neid spetsialiste enam peale ei tule, oleks see äärmiselt kurb,» nentis Tungel. «Hea on töötada inimestega, kellel on teadmised ja oskused, sest töö kõrvalt me kõike õpetada ei suuda,» lisas ta. Tungel leidis, et tööstus ja kool peaksid tegema koostööd, et eriala ei hääbuks. |
