|
Artikkel ilmus Postimehe lisaväljaandes Otsustaja.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Rõivo
Miks pole artiklis ühtki hinnanäidet? Kõik on väga üldine ja udune - hindadest ega kvaliteedist pole...
kamskiv
Hulkuvate koerte (sihukeste pisikeste ja pinevate, šaakalite moodi) rohkus, mustlasparunite lossid m...
|
|
Muidugi ei tasu selles Euroopa nurgas oodata saksalikku täpsust ühendatuna
Pariisi vaatamisväärsuste ja Hispaania randadega. Ja parem ongi, sest sel
piirkonnal on hoopis oma nägu. Turistide sihtpunktidena on Rumeenia ja Bulgaaria
kaugelt kogenumad kui Euroopa Liidu liikmesriikidena. Ei tasu unustada, et tegu
on ka kahe väga erineva maaga.
Bulgaaria, kes tunneb uhkust kirillitsa leiutamise üle, on slaavikeelne
väikeriik, kuhu üsna piiratud pindalale mahuvad nii suusamäed, väikesed
kuurordid kaunites orgudes kui ka ajaloolised kloostrid-kirikud. Ajaloolised ja
kultuurilised sidemed on riigil Türgi ja Kreekaga ning muidugi ka endise
Jugoslaaviaga.
Rumeenia, kus elab üle 20 miljoni elaniku, on uhke oma ladinapäraste
kultuurisidemete üle ning suurel maal kulub kohalike eripärade tundma õppimiseks
rohkem aega. Mõlemasse riiki pääseb kõige paremini kahtlemata lennukiga ning
Tallinnast, näiteks Praha kaudu.
Bulgaaria ei tõmba vaid odavusega
Meie alustasime oma reisi Sofiast, kuid lennata saab ka mereäärsesse
Varnasse, kust saab alguse suurem osa kuurortreisidest. Et kõike näha, tasuks
mõelda auto rentimisele, sest muidu võib riik jääda vaid rannaribaks Musta mere
ääres. Kiirteed on valdavalt korras ning Eesti probleemsete maanteedega
harjunult ei ole kindlasti midagi karta.
Alustada võib näiteks ilmakuulsast 10. sajandil rajatud Rila kloostrist, mis
asub Sofiast lõuna pool. Lisaks suurlinlikule ja paiguti äärmiselt hubasele,
kuid väikese vanalinnaga Sofiale tasub Bulgaariast ja selle ajaloost parema
pildi kindlasti külastada Plovdivi. Ilusa arhitektuuriga Bulgaaria suuruselt
teine linn areneb kiiresti ning vaatamist tasuvad siin nii vanalinn kui Rooma
ajast pärit varemed.
Plovdiv on õige koht ka Bulgaaria köögi järeleproovimiseks, mis osutus meie
reisil üheks olulisemaks elamuseks. Sealne söök on nimelt kõike, mida hing
ihaldab – autentne, omapärane, tervislik ja äärmiselt maitsev. Kohalikust
toormaterjalist valmistatud salatid, keele alla viivad lihatoidud ja nõnda
edasi.
Väljas söömine on kahtlemata odavam kui Eestis, probleemiks võib osutuda
harjumuspärase kohvi otsimine ning suitsukeelu levimisega läheb sealkandis
kindlasti veel kaua aega.
Bulgaaria ja turism ühes lauses toovad ka sealkandis meelde kahtlemata
lõputud liivarannad ja vannivee soojusega Musta mere. Neidsamu Bulgaaria
kuulsaks teinud rannaribasid tasub muidugi külastada, sest soe merevesi ja
hotellide-kuurortide tase ei jää ei sisu ega välimuse poolest alla teistele
suurtele Euroopa turismipiirkondadele.
Populaarseimad ja turistiderohkeimad rannad on Albena, Kuldsed Liivad ja
Päikeserannik. Kuulsad Kuldsed Liivad asuvad suurima mereäärse linna Varna külje
all, Albena ja Päikeserannik veidi kaugemal.
Ehk võivad mõned ülikiirelt laienevad hotellialad ka võõristust tekitada.
Kõikjale jõudvad investorid suudavad poolaastaga kinni ehitada nii rannaribad
kui mägikülad, millest saavad kõigile sobilikud suusakuurordid.
Hind või õigemini hinna ja kvaliteedi suhe on see, mis Bulgaariasse kindlasti
suure hulga inimesi meelitanud on. Kuid unustada ei tasu, et hinnad tõusevad
kiiresti, eriti Euroopa Liidus.
Kui plaanis on külastada nii Bulgaariat kui Rumeeniat, saab kahe riigi vahel
liikuda nii maad mööda kui lennates. Sofia ja Bukaresti vahel on regulaarne
lennuühendus, kuid külaelu nägemiseks tuleks neisse kindlasti ise sõita.
Ilma Draculata
Rumeenia pakub oma peaaegu veerand miljoni ruutkilomeetriga lõputult
avastamisrõõmu. Otsus siin rongiga ringi liikuda aitab kahtlemata palju näha,
kuid riigi ühest otsast teise jõudmine võtab ka palju aega. Kui aega vähe,
tasuks pigem ühele kindlale piirkonnale keskenduda.
Hoolimata esmalt meenuvast seosest Draculaga, tasuks pigem panustada
kohtadele, mis end otse Bram Stokeri romaani kangelasega ei seosta. Sest Dracula
nn prototüüp, julmavõitu 14.-15. sajandil tegutsenud Vallahhia valitseja Vlad
III Draculea, kes tuntud ka Vlad Tepeşina, ei elanud vampiirilugudes kuulsaks
kirjutatud Transilvaanias ega kippunud teravate hammastega ohvrite kaelu närima
ning inimverest elama.
Nii pole näiteks nn Dracula lossis Branis Vlad III Draculea kunagi käinud
ning selle asemel on piisavalt autentseid losse ja legende. Nii tasub selle
Dracula «prototüübigi» hauda otsida Bukaresti lähistelt Snagovist väikeselt
saarelt.
Transilvaanias asuvad Rumeenia kauneimad ja turiste enim kohale meelitavad
paigad on Brasov, Sibiu, Sighisoara ja Cluj-Napoca. Need on linnad, kus on
ühendatud piirkonna kirju minevik, kohati saksa ja ungari mõjud ja Rumeenia
tänapäev. 2007. aasta Euroopa kultuuripealinn Sibiu on lisaks ilusale
ajaloolisele ümbrusele ka noorte ja noortekultuuri linn. Saksapärane Brasov asub
imekaunite mägede läheduses ning Sighisoara on armas väikelinn.
Tõelise eksootika otsijail tasuks suunduda Moldova piiri äärsetesse
küladesse, et näha sealset eluolu.
Miljonilinnast Bukarestist ei saa sõna otseses mõttes läbi sõita ilma
nägemata üht maailma suuremat hoonet, endise diktaatori Nicolae Ceauşescu
ehitatud praegune parlamendi ja veel mitme riigiasutuse maja pole küll teab mis
kena, kuid sellegipoolest äärmiselt tähtis mälestusmärk. Hoonet ja selleni
viivat uhket tänavat vaadates võib ette kujutada, mis oleks saanud, kui kogu
Ceauşescu linna ümber ehitamise plaan täide viia oleks õnnestunud.
Bukarestis on äärmiselt armsaid hubaseid vanalinnanurgakesi ning igati
suurlinna vääriline ööelu. Kui eesmärgiks rannamõnusid nautida, tasub ära käia
Constantas, kuid Rumeeniasse vaid mere ääres peesitamiseks sõidavad vähesed
välismaalased. Kui aga sinna juba sattutud, on Constanta lähedal asuv nn
hipikülake Vama Veche kahtlemata külastust väärt.
Euroopa Liidu uusimates liikmesriikides on palju, mida avastada. Selleks
tasub aega võtta ning peamine on, nagu iga reisi puhul, - on, ka millega
ettevaatlik olla.
Rumeenias ja Bulgaarias ei saa hetkekski unustada, et ollakse kultuuriliselt
korraga Lõuna- ja Ida-Euroopas – see väljendub nii temperamendis,
teeninduskultuuris kui temperatuurides. Sõbralik rahvas on nõus eksinud
külalistele väikelinnas või enda juures öömaja pakkuma, kuid asjaajamise kiirus
ning pidev oht kuskil petta saada võib ehmatada. Ei tasu oodata
lääneeuroopalikku infrastruktuuri ega põhjamaist läbipaistvust. Hoiatused auto
korralikult lukustada ning öösiti mitte rongiga üksi pikki maid sõita on täiesti
omal kohal. Samamoodi võib üllatada tänavakaubandus ja putkamajandus, mis
siitmailt välja juuritud. Kuid see on vaid osa riigi kultuurist.
Reisijaile jääb vaid soovitada Eestiga võrdlemine kõrvale jätta ning
kohalikku kultuuri nautida. Sest avastada on küll ja küll.
Bulgaaria
Pealinn: Sofia, elanikke 1,2 miljonit
Rahaühik: Lev (100 stotinkat)
Põnevaid kohti:
Sofia, Rila, Varna ja Musta mere rannik, Plovdiv
Rumeenia
Pealinn: Bukarest, elanikke umbes 2 miljonit
Rahaühik: Leu (100 bani)
Põnevaid kohti:
Costanta, Bukarest, Sibiu, Brasov, Sighisoara |
