|
Olga Makinale meeldib kevadine aeg, kui aianurgas ja metsaveerel tärkab
roheline – üht-teist neist lehtedest saab ka supipatta panna. Moefotograaf
kinnitab, et värskest rohelisest tehtud supid on lihtsad ja valmivad
kiiresti.
«Muidugi maitseb see roheline kraam kõige paremini just praegu, kui on hooaeg
– nagu kõik juur- ja puuviljadki on kõige õigema maitsega valmimishooajal,»
lisab ta. Juurviljad supi tarvis ostab ta tavaliselt supermarketist, kuid
näiteks karulauku korjab metsast ja nõgest ema juurest aiast.
Lillkapsa-porru supp karulauguga
Varakevadine karulauk on kergelt küüslaugumaitseline, seda võib korjata nii
metsast (mitte maantee äärest!) kui ka osta turult.
Kui karulauku käepärast pole, võib supi kõrvale süüa musta leiba küüslauguga.
Näiteks segada pehme taluvõi hulka purustatud küüslauguküüsi, lisada ka natuke
soola ja hakitud tilli. Siis määrida seda maitsevõid röstitud rukkipaladele.
Supp ise on lihtne ja kiire, võtab vaid veerand tundi. Supiks läheb vaja üht
keskmise suurusega lillkapsast, üht suurt ilusat porrut, paar-kolm värsket
porgandit, üks suur karp Merevaigu sulatatud juustu (maitsestamata), kimp
väikseid värskeid karulaugu lehti, veidi soola, musta pipart, sidrunimahla.
Kõigepealt panen potti pestud ja tükkideks eraldatud lillkapsaõisikud ning
tükeldatud porgandid. Valan peale nii palju vett, et köögiviljad oleksid sellega
kaetud, maitsestan soolaga.
Kuniks köögiviljad keevad, pesen porru hoolega mullast ja lõikan suurteks
tükkideks. Kasutan porru valget osa, lisaks umbes 10 cm rohelisest osast.
Kui kapsas on keenud poolpehmeks, lisan potti porru ja keedan, kuni mõlemad
on valmis. Võtan poti tulelt, lisan karbi sulatatud juustu ja vahustan
saumikseriga kõik kreemjaks. Lisan veskist musta pipart, tilga värsket
sidrunimahla ja karulaugulehed.
Mulle maitseb, kui supi sisse visata ka röstitud rukkileivatükke.
Tähtis on, et suppi koos karulaugu ja juustuga keema ei pandaks.
Noore nõgese supp
Korjan väikseid noorte nõgeste võrseid ema juures aias. Enne supi sisse
panekut pesen hoolikalt. Nõgesed tulekski korjata looduslikult puhtamast
ümbrusest, mitte kusagilt maantee äärest.
Supiks on vaja paar-kolm suurt kimpu nõgeseid. Juurde võib segada ka kimbu
spinatit või hapuoblikaid. Lisaks kolm keedumuna, paar kartulit, üks väike
mugulsibul, praadimiseks võid, veidi soola ja pipart. Kui ei ole mahti ehtsat
loomalihapuljongit keeta, sobib ka üks puljongikuubik.
Panen puljongisse keema tükeldatud kartulid. Kui need on poolpehmed, lisan
rohelised lehed ja lasen veel natuke keeda. Samal ajal praen pannil võis sibula
kuldpruuniks. Seejärel võtan panni tulelt ja lisan sibulatele tükeldatud
keedumunad. Siis panen soola ja veskist pipart.
Kui ka rohelised lehed on keenud, lisan supile maitsestatud sibula-munasegu
ja lasen pool tundi seista.
See supp maitseb eriti hästi hapukoore ja värske tilliga. Rukkileib on supi
kõrvale lausa kohustuslik. |
