Kolmapäev 15. veebruar
Postimees | Elu24 | Toidutare | Soov | Reporter | Õhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Gallup
Kuidas leidsite oma praeguse töö? (1479)
Kandideerisin kuulutuse peale
 33.67%
Läbi tutvuste
 34.42%
Mulle tehti pakkumine
 25.15%
Olen FIE
 3.25%
Võeti tööle pärast praktikat
 3.51%
Otsing
.
Tarbija24.ee

Toit

 Esileht > Olulised teemad > Tarbija24 > Toit 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Pilk prantslaslikku söömiskunsti
16.05.2007 16:41
Urmas Väljaots, Pariis


Ühel korralikul kodusel pidulikuma moega söömaajal käib prantslane lauale vähemalt viis käiku, muljetab moeajakirjanik Urmas Väljaots.

 

Foto: Reuters

Usun, et esimest korda Prantsusmaale sattunud eestlast on nii mõnigi kord tabanud üllatus, kui kohalikega einestades ei asuta pärast praadi torditüki kallale, vaid lauda tuuakse hoopiski taldrik juustuvalikuga. Kuidas seda juustu siis nüüd süüagi – meil käib see ju rohkem võileiva peale...

Igas riigis omad kombed.

Prantslase klassikaline pidulikum söögikord koosneb viiest käigust. Loomulikult peab selleks olema aega ning tavaline argilõuna piirdubki tihti vaid murdosaga sellest. Kui aga korralik prantslane ootab lõuna- või õhtusöögiks koju külalisi, planeerib ta ilmtingimata viis söögikäiku.

Prae järel juust

Toidurituaal algab isu ergutava aperitiiviga, mida prantslased kutsuvad omavahel apéro’ks. Tavaliselt pakutakse enne suuremat söömingut väikesi suupisteid, kartulikrõpse, pähkleid, oliive vms. Ja muidugi sõltuvalt maitsest mõnd alkohoolset jooki.

Apéro on ka omamoodi meelelahutuslik osa, mis annab kokale aega kõik kenasti valmis sättida ja külalistele võimaluse seltskondlikku vestlust alustada. Lauda istutakse alles külmaks eelroaks või supiks.

Sellele järgneb pearoog ehk praad – enamasti kala, looma- või linnuliha lisanditega. Seejuures värsket salatit nagu meil kombeks, pearoa juurde ei pakuta. Köögiviljadeta toidukord siiski ei kulge, kuid need on reeglina aurutatud või grillitud. Mõnikord ka keedetud või hautatud – seda vaid siis, kui laual on traditsioonilisemad talupojatoidud nagu vorstid või ühepajatoit. Toorelt köögivilju prae kõrvale ei anta.

Mina ei ole oma värskest tomatisalatist tahtnud loobuda ja nii tekitangi aeg-ajalt kummastust, kui võõrustajana prae juurde ka tomatid välja otsin.

Värske (roheline) salat on aga tavaliselt eelroaks või järgneb pearoale, käies kohustusliku juustutaldriku juurde. Seejuures on salatisegusid ja -sorte kümneid.

Pärast juustuvalikut pakutakse magustoitu ja lõpetuseks kohvi, mille kõrvale käivad küpsised või väike šokolaad.

Saiakirg ja kraanivesi

Ka prantslaste pikk sai ja nende saiaarmastus on legendaarsed.

Laualt saia puudumist võib pidada peaaegu et pidusöögi läbikukkumiseks ja süü potsatab suure kivina võõrustaja kapsaaeda. Muuseas, ise nimetavad nad seda saia lei-vaks – samas pole see alati puhtast nisujahust valge küpsetis. On erinevaid saiavariante – meie maitsemeelele sobib juustukõrvaseks sepikuga sarnanev ja puhtast nisusaiast tunduvalt muhedam «tradition».

Eestlasele harjumuspärase musta leiva leidmisega on tükk tegu – isegi kohalik rukkileiva variant meenutab rohkem sepiksaia. Õnneks leidub tublisid kaupmehi, kes impordivad minusugustele «protestantlikele barbaritele Saksamaalt» siiski natuke paremat tumedat rukkileiba.

Samamoodi on õhtusöögilaual alati vett ja veini.

Kui ühe veinimargi asemel teist jooma hakatakse, peab olema tähelepanelik. Kui erinevatele veinidele pole eri klaase pandud, tuleb veiniklaas kindlasti veega puhtaks loputada. Vastasel korral tabate enesel hämmeldunud pilke: kahe veini segamine on suur barbaarsus, millega on nõrganärvilisemaid prantslasi lõbus õrritada. Eriti siis, kui veini kallata klaasi jäänud imepisikesele šampanjatilgale.

Ka vesi ei tohi laualt puududa. Igas kohvikus-restoraniski tuuakse caraf d’eau ehk karahvinitäis vett lauda tasuta, rääkimata kodusest söögikorrast. See tasuta vesi tuleb kraanist, ent kraanivee kvaliteet olevat kõiksugu instituutide andmetel võrdväärne pudeliveega.

Mitte ainult kehakinnitus

Muidugi on söögilauas oluline roll võõrustajal-perenaisel, kes lisaks toidukäikude korraldamisele peab ka kutsutute meelt lahutama. Tema on see, kes vastutab vestluse ülevalhoidmise eest, sest vaikus lauas valmistab prantslastele erilist piinlikkust. Voolav seltskondlik vestlus lauas on sama oluline kui toit, kui mitte olulisemgi. Õhtusöögid ongi eelkõige seltskondliku läbikäimise vorm, mitte kehakinnitus.

Külaliste rolliks on aga lõbutsemise kõrval ka perenaist õhtusöögi ajal kiita.«Kui maitsev quiche!», «Lõhe on väga hõrk! See teie kastme retsept on fantastiline!» jne.

Omaette nurgas nohistamist, vaikselt suu puhtaks pühkimist ja komplimentideta lauast lahkumist peetakse matslikkuseks. Pärast sellist fopaad väheneb võimalus saada kutseid järgmistele söömingutele märgatavalt. Seda vaatamata vahetevahel lausa naeruväärsena tunduvale olukorrale, kui tuleb taevani kiita poest ostetud valmis sügavkülmarooga.

Ent mängu tuleb kaasa mängida.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 0  
Tarbija24 avalehe uudised
Kui asud tööle välismaal…
Kui lähed suvel tööle välismaale, pead teadma seda, et igal riigil on oma maksuseadused ja -määrad, millega tuleks enne tööle asumist kindlasti tutvust teha. Seda saab teha näiteks sihtkohariigi saatkonnas Eestis.

> Artikli juurde
 
Kaebusteraamat
Kaebuste raamat
28.10.08 05:36
BIG (10)
28.10.08 05:33
reklaamid, mis ei peta .. (8)
28.10.08 05:16
Hetke Parim intress on BIG'i 9% (10)
Toidu foorum
15.10.08 10:34
Jahumardikad (3)
14.10.08 14:16
Jahumardikad (3)
12.10.08 21:39
Jahumardikad (3)
   
Postimees Online
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
23:59 Lõviosa lugejaid toetab Langi ideed  (41)

23:27 Kuldliiga esimene etapp algas säravate tulemustega  (5)

22:32 Võidupüha paraadil nähtav sõltub ilmast  (13)
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
Tarbija24 / Maakri 23a, 10145 Tallinn RSS