|
Tuletõrjet staadionil siiski vaja ei läinud, sest punane kukk seekord tiibu
lehvitamas ei olnud. Tegemist oli hoopis suurema veeavariiga, kirjutab Pärnu
Postimees.
Katkistest torudest voolas välja kuuma vett, millest tekkinud auru pidas
möödakäija suitsuks.
Avarii tõttu sattus kahtluse alla samale õhtupoolikule kavandatud Eesti
jalgpalli meistriliiga mäng Pärnu ja Narva meeskonna vahel, ent külalised
puudulike pesemisvõimaluste üle nina kirtsutama ei hakanud ja pallilahingut ära
jätta ei soovinud.
Staadioni administraator Jüri Saar tunnistas, et roostes torud teevad alatasa
muret ja hallitavaid riietusruumegi tuleb igal aastal üle võõbata, kuid ükski
staadionile kavandatud võistlus pole ära jäänud. «Ega ma torutöödest suurt
midagi teadnud, aga hakkan seda ametit tasapisi selgeks saama,» lausus ta.
20 aastat remondita
Sellised tulekahju kustutamised võivad kakskümmend aastat lagunenud
staadionil jätkuda järgmise aastani, sest spordiselts Kalev ei saa maatüki
detailplaneeringut enne Pärnu linnavolikogu suvepuhkust valmis. Planeeringu
valmimist lubas Kalev juba eelmisel aastal.
Spordiseltsi Kalev peasekretäri Reio Ojavere sõnade kohaselt on selts teinud
omalt poolt kõik, et detailplaneering jõuaks Pärnu linnavolikogusse
kinnitamiseks, kuid enne sügist see tõenäoliselt ei sünni.
«Planeering liigub meie ja linna vahel edasi-tagasi ega ole veel sellises
staadiumis, et selle saaks volikogusse viia,» seletas spordiseltsi
peasekretär.
Ojavere jutu järgi tuleb planeeringusse Pärnu maavanema Toomas Kivimägi
resolutsiooni kohaselt saada kooskõlastused muinsuskaitseametilt,
tervisekaitsetalituselt ja keskkonnateenistuselt.
«Kooskõlastuste hankimise tõttu ei saa planeering enne volikogu suvepuhkust
valmis. Ka projekteerimine ja staadioni praeguste hoonete lammutamine lükkuvad
edasi,» seletas spordiseltsi peasekretär.
Ehitamiseks kolm aastat
Pärnu linnavalitsus tunnistas 2005. aasta oktoobris Ranna puiestee 2 Kalevi
staadioni tribüüni, selle juurdeehituse ja hosteli peremeheta varaks.
Vastavalt ametiühingute keskliidu ja spordiseltsiga Kalev sõlmitud lepingule
võis linnavalitsus staadioni ja tribüünidealuse maa munitsipaliseerida, et seada
sellele hoonestusõigus Kalevile ja ametiühingutele.
Pärast hoonestusõiguse lepingu sõlmimist loovutas ametiühingute keskliit kõik
oma õigused staadionile nelja miljoni krooni eest Kalevile.
Hoonestusõigus seati 99 aastaks ning lepingu järgi tuleb pärast
detailplaneeringu kehtestamist investeerida staadioni ehitistesse ja
rajatistesse kolme aasta jooksul vähemalt 17 miljonit krooni.
Kokkuleppe kohaselt ei või kinnistul olla ehitisi, mida ei ole vaja spordiks
või sellega seonduvateks tegevusteks. Hoonestaja tohib kinnistut osaliselt
kasutada majutusteenuse osutamiseks.
Hoonestusõiguse andmise ühe tingimusena peab hoonestaja arvestama kinnistul
avaliku huviga ja võimaldama staadionil neli korda aastas tasuta korraldada
riikliku või kohaliku tähtsusega üritusi. Pärnu linna laste- ja
noorsoospordiürituse korraldamist peab hoonestaja võimaldama aasta läbi
tasuta.
Hoonestajale jäi kohustus rajada staadionile jalgpalliväljak ja
kaheksarajaline jooksurada ning vähemalt 1500-kohaline tribüün.
Maksumus pole teada
Ojavere sõnutsi kavatseb Kalev praegused staadionihooned maani maha lammutada
ja ehitada nende asemele Rannahotelli kõrguse hotelli ning 2500kohalise
tribüüni.
Ümberehitamise käigus on plaanis pikendada jalgpalliväljakut, et see vastaks
rahvusvahelistele tingimustele.
Milliseks võib kujuneda ümberehitustööde maksumus, ei osanud Ojavere öelda.
«Ehitushinnad tõusevad. Kui projektigi pole, on maksumusest vara rääkida,»
seletas Ojavere, kelle jutu järgi on Kalevi staadioni ehitusplaane nõustunud
rahastama Stokkeri tööriistakeskuse üks omanik Ando Aron. |
