Kevad annab põhjust loota rohket saaki 26.05.2007 08:06 Jüri E. Kukk, Sakala
Polli aiandusuuringute keskuse tootmisdirektor
Villu Võsa rääkis ajalehele Sakala, et sealsetes aedades õitsevad rikkalikult õuna- ja
pirnipuud, aga ka marjapõõsad ja kirsipuud. |
| |
|
 |
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees |
 |
|
| «Õuna- ja pirnipuudel õielõikajate kahjustusi
pole ja kui öökülmi ei tule, saame hea saagi,» arvas Võsa. Tootmisdirektor
lisas, et ploomisaak tõenäoliselt nurjub, sest ploomipuud tänavu ei õitse. «See
on eelmise külma talve ja kuiva suve järelmõju,» selgitas ta.
Mesinik Antu Rohtla nentis, et kui ilmastik
alt ei vea, võib tänavu palju mett saada. «Mesilased talvitusid edukalt, pered
on suured ja esimene korje pajudelt pani pered arenema,» kiitis mesinik.
Tema ütlemist mööda said mesilased varakevadel
pajudelt palju nektarit, siis aga sulges külm mesilinnud tarudesse. Pärast
kevadise külmalaine möödumist hakkas paju taas õitsema, praegu aga käivad
mesilased korjel juba viljapuudel ja võililleväljadel.
Ühe päeva jooksul toovad nad tarru kuni paar
kilogrammi nektarit. «Mesilased on juba hoolega nektarit tarru toonud. Kui võililled
ära õitsevad, tuleb väike vaheaeg. Peakorje aga alles seisab ees. See tuleb
siis, kui õitsevad vaarikad, ristikheinad ja põdrakanepid,» selgitas Rohtla.
Põllumehed võivad loota head teraviljasaaki,
sest taliviljapõllud said talvel vähe külmakahjustusi.
«Mullusega võrreldes on taliteravili seekord
talve üle elanud suhteliselt hästi,» nentis maaviljeluse instituudi vanemteadur
Heino Lõiveke. «Isegi hilised külvid jõudsid pisut võrsuda ja näevad välja üsna
head, varased aga kasvasid pika ja sooja sügise tõttu üle ning neil on
lumiseene kahjustus tugevam.»
Põllumajandusuuringute keskuse Viljandi
katsekeskuse agronoom Madis Muks rääkis, et talvel sai põldudel veidi
kahjustada talioder, kuid talinisu ja -rukki oras on ühtlaselt tihe. «Ka
suviviljad on ühtlaselt tärganud ning kõik oleneb nüüd ilmast. Paraja niiskuse
ja soojusega võib ka suviviljasaak hea tulla,» arvas Muks.
Agronoom kõneles, et ka heintaimede kasvu
mõjutas ebasoodne ilmastik - varakevadise soojalainega hakkas rohi sirguma,
kuid peagi saabunud külm võttis kasvu kinni.
«Neist heintaimedest, mis hakkavad juba pead
looma, head rohusaaki ei tule. Neist, mis veel ei loo, võib asja saada,» pakkus
Muks. Tema teada on põldudel pealoomist alustamas näiteks kerahein.
|