|
Suurimaks ühiskondlikuks probleemiks peavad Eesti elanikud uuringu kohaselt
inimeste majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ning sellega tihedalt haakuvat
kodutute inimeste ja tänavalaste olemasolu.
57 protsenti Eesti elanikest peab kõige mõistlikumaks suunata heategevust
lastele ja noortele. Vanurite ja puuetega inimeste abistamist peavad olulisemaks
vanemaealised.
Raha eelistatakse uuringu kohaselt annetada traditsiooniliselt sularahas,
esemete annetamisel loodetakse aga vahendajate ja kogumiskohtade abile. Samas ei
teata eriti kohti, kuhu esemeid viia.
Raha ja esemeid on viimase aasta jooksul loovutanud heategeval otstarbel 77
protsenti eestimaalastest, oluliselt vähem (22 protsenti) on neid, kes on
loovutanud aega ehk osalenud vabatahtlikuna ettevõtmiste korraldamisel või on
olnud tugiisikuks. Vabatahtlikena on kõige enam abiks 15–24-aastased noored, aga
ka maal elavad eestlased ja lõunaeestlased.
Enamik esemelistest annetustest antakse otse abivajajale. Üheksal juhul
kümnest soovitakse head teha ka edaspidi.
Isiklikult on viimase aasta jooksul heategevusega kokku puutunud 85 protsenti
eestimaalastest.
TNS Emor viis uuringu läbi koostöös Heateo Sihtasutuse, Tallinna
Taaskasutuskeskuse ja heategevusfondiga Dharma, et selgitada, kuidas suhtuvad
Eesti inimesed heategevusse ja kuidas abivajajaid abistatakse. Toimetas Kaire Uusen, Tarbija24 |
