Kolmapäev 15. veebruar
Postimees | Elu24 | Toidutare | Soov | Reporter | Õhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Otsing
.
Tarbija24.ee

Toit

 Esileht > Olulised teemad > Tarbija24 > Toit 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Lõuna-Aafrika veinid kipuvad keskpäraseks jääma  (5)
29.04.2007 17:30
Liina Leppik


Igal maailma veinimandril on omad iseloomulikud jooned, mis teda teiste maailmajagude toodetest eristavad. Raskem on sellistest omadustest rääkida aga Lõuna-Aafrika veinide puhul, mida iseloomustab keskpärane ja ebaühtlane kvaliteet.

 

Foto: repro

Veinikoolitaja Jaanus Lajali sõnul valmivad LAVi veinid tihti hiiglaslikes kooperatiivides, mis on keskendunud peamiselt mahla tootmisele. Tähtis on madal hind ning selle all kannatavad ka reeglid ja kvaliteet. Siiski leiab nendegi hulgast tippe, mida iga veinisõber tunnustavalt ära mainib.

 VIIMASED KOMMENTAARID
Tubli
Postimees! Väga hea ja  asjatundlik jutt.  Ootaksin ka ülevaadet  Põhja-Aafrika  tootjatest.

to teadja
Kui sina oleksid  veiniärimees, siis sa  ise räägiks ainult  sellist juttu, millest  sa ise kasu ei saak...

Üheks paremaks sealseks tootjaks peetakse Warwick Estate’i, kellelt on pärit 2003. aastal toodetud Three Cape Ladies. «Seda ei tohi võtta kui tavalist Lõuna-Aafrika veini, see ongi ebatavaline Lõuna-Aafrika vein,» ütleb veinisõber. Kokku on sellel Lõuna-Aafrika kvaliteetsemal tootjal viinapuid 70 hektaril ja aastas valmistatakse seal 250 000 pudelit veini. Warwick on LAVi tuntuma veinipiirkonna, Stellenboschi nooremaid tootjaid, mis on asutatud aastal 1964.

Antud vein on segu kolmest viinamarjast – 49% Cabernet Sauvignon, 25% Merlot’ ja 26% Pinotage. Kõigepealt valmistatakse igast viinamarjast eraldi veinid ja alles seejärel segatakse need kokku.

Pinotage on Lõuna-Aafrika kohalik spetsialiteet, mis on loodud Pinot Noir’ ja Cinsault’ ristamisel Stellenboschi ülikoolis. Veinisõber Kalev Kesküla hindab Pinotage’i kõrgelt. «Minu meelest on Pinotage’il väga isikupärane maitse, milles on tublisti ploomi ja lagritsat,» kirjutab Keskküla oma raamatus «Veinijuht».

Lõuna-Aafrika on maailma tootmismahu poolest kaheksas veinitootja. Viljakates ja kunstliku niisutusega madalikel ning jõeorgudes võib saagikus olla ülisuur. Sealseteks suurimateks veinipiirkondadeks on Stellenbosch ja Paarl, kus kliima on kuiv, kuuma suve ja niiske sügise ning talvega.

Stellenboschi piirkonnas on 43 347 hektarit põllumaad, millest üle 16 000 hektari on viinapuude all. Sealne pinnas on väga happeline. Paarl’is on rohkem kui 155 000 hektarit põllumaad, millest 17 402 on viinapuude all. Sealsed madalikud on väga viljakad, kõrgemad alad on lubjakivi sisaldusega ja leeliselise koostisega.

Peamisteks punasteks marjasortideks on LAVis Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Merlot, Shiraz, Pinotage ja vähesel määral Pinot Noir. Valgete marjasortide mahuliidrid on kindlasti Chardonnay ja Sauvignon Blanc. Ka Semillon ja Chenin Blanc on laialt levinud. Lisaks kindlasti Riesling dessertveinide jaoks.

Lajali arvates on LAVis toodetud vein enamasti keskpärane. Kõige enam saab tema käest nahutada veinitootja KWV. Kooperatieve Wijnbouwers Vereniging (KWV) on hiiglaslik veinitootja, mis ühendab 4400 viinamarjakasvatajat. Kokku on LAVis 858 tootjat ja 12 350 erinevat veini.

«80ndatel polnud üldse võimalik teada saada, mis seal toimub. Apartheidi ajal kuulus kontroll terve veinitööstuse üle suurtele firmadele nagu KWV, mis juba kõla poolest tundub nagu KGB või midagi sarnast,» räägib ta. Viinamarjakasvatuse ja veinitootmise kooperatiivide töö toimis nii jäigalt ja muutumatult nagu sõjaaegne süsteem. Enamik marju, eriti Chenin Blanc ja Colombard läksid otse destilleerimisse. «Pole üllatav, et ükski viinamarjakasvataja ei joonud veini, nad eelistasid brändi ja koka segu, et end täis juua,» jutustab veinisõber. 80ndate lõpus hakkasid ka LAVis Austraalia ja California eeskujul toimuma mõningased uuendused.

Järgmisel aastakümnel muutus kõik. Kui Nelson Mandela vabastati, hakkasid ka LAVis puhuma uuenduste tuuled. «Kuid see oli nagu kahe teraga nuga: osa firmasid suutsid toota ainult ookeanide kaupa lihtsat veini ega tahtnud muutuda. Teised tootjad soovisid muutusi, kuid pingutasid üle, tõid noori, entusiastlikke veinimeistreid igalt poolt mujalt, kuid paljud katsetused läksid tühja. Lõppkokkuvõttes veinide maine langes,» jutustab Lajal.

Õnneks tundub, et vigadest on õpitud ning uus, alanud sajand on toonud positiivseid muutusi ka Lõuna-Aafrika veinitootmisesse. Algatuseks on selgunud piirkonnad, kus mingit marja on mõtet kasvatada: Sauvignon Blanci Constantias, Rieslingut Elginis, Pinot Noir’d Walker Bays, Shirazi Wellingtonis, Malbeci Paarli mägedes, Pinotage’i Simonsbergis ja Chenini Malmesbury mäenõlvadel.

Uuemal ajal on tekkinud ka mõisaveine, kuid neid on väga vähe ja need on väga kallid. «Uue Maailma puhul on nii, et reegleid peaaegu pole,» ütleb Jaanus. Mingisugused reeglid on, aga reaalsuses need ei toimi. Keegi tegelikult ei kontrolli veini kvaliteeti ja sealne kvaliteediseadus on pea olematu.

Uue veinipõlvkonna tööks on olnud tähelepanekute ja uurimistööde põhjal välja selgitada kõik nüansid, mis kohalikku veinitootmist mõjutavad: sobilikud mäenõlvad, nende kõrgus merepinnast, temperatuuride vahe ööpäevas, sademete hulk, jõgede-järvede lähedus, pinnase koostis jne.

Kuid siiski tunnistab Jaanus Lajal, et Lõuna-Aafrika veinidest rääkides on nii informatsioon kui ka veinid ise kohati vastuolulised – kindlat ja püsivat kvaliteeti veel ei ole. Aga selle nimel töötatakse – tehnoloogiat on nüüdisajastatud ning palju on hakatud kasutama nn «lendavate veinimeistrite» ehk konsultantide abi.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 5  
Tarbija24 avalehe uudised
USA koolid keelavad mp3-mängijate kasutamise  (32)
Mitmed USA koolid on hakanud keelustama mp3-mängijate kasutamist klassiruumides, sest üha rohkem õpilasi kasutab neid kontrolltööde ajal spikerdamiseks.
Pahatahtlikud küberründed Eesti vastu tulevad välismaalt  (42)
Eesti uudised
Briti orjamüügitoimikud pannakse internetti üles  (6)
Tehnika
Mattel valmistas Barbiest mp3-mängija  (4)
Tehnika
Foto: AP / Scanpix
Hoia küttekulud kontrolli all
Soojad kevadilmad pühivad kiiresti meelest mure mööduva talve peadpööritavate küttearvete pärast. Samas on just nüüd õige aeg mõelda, kuidas hoida eeloleval talvel tuba soe ja küttekulud võimalikult madalad.

> Artikli juurde
Foto: Andres Teiss
Tallinna ümbruses uutele elamurajoonidele ruumi jagub
Eesti kinnisvaraarendajate ja ehitajate hinnangul on Tallinna ümbruses uute elamurajoonide rajamiseks veel ruumi küllalt – tõsi küll, ennast on nüüdseks pea ammendanud Viimsi ja Harku vallad.

> Artikli juurde
Bhutani lapsed riigi pealinnas Thimpus.
Foto: Reuters / Scanpix
Kõuedraakoni maa on õnnelike inimeste kodu  (7)
Tähtsam kui rahvuslik kogutoodang on inimeste üldine õnnetunne. Nii arvatakse Bhutanis, maailma viimases ja ainukeses budistlikus kuningriigis.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: repro
Lõuna-Aafrika veinid kipuvad keskpäraseks jääma  (5)
Igal maailma veinimandril on omad iseloomulikud jooned, mis teda teiste maailmajagude toodetest eristavad. Raskem on sellistest omadustest rääkida aga Lõuna-Aafrika veinide puhul, mida iseloomustab keskpärane ja ebaühtlane kvaliteet.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Rakveres Parkali tänavas asuva ehitusplatsi liiva-mudasegusele pinnale astudes ei suuda ajakirjanik esialgu veel päris hästi hoomata, et juba kaheksa kuu pärast laiub seal uhke veekeskus.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Rakverre kerkib uhke veekeskus
Rakveres Parkali tänavas asuva ehitusplatsi liiva-mudasegusele pinnale astudes ei suuda ajakirjanik esialgu veel päris hästi hoomata, et juba kaheksa kuu pärast laiub seal uhke veekeskus.

> Artikli juurde
Foto: www.121time.com
Veebileht laseb külastajatel disainida oma kella
Juba pikemat aega on olnud võimalik endale käekella osta kuulsatelt müügisaitidelt nagu eBay ja Amazon, kuid nüüd laseb üks Šveitsi firma oma kodulehel kella ka disainida.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: AFP / Scanpix
Puhkus päikese ja mõningase prahiga
Viimastel aastatel eestlaste seas ülipopulaarseks osutunud Egiptuse kuurortide kõrvale on tasapisi hakanud tekkima ka alternatiive, kuhu veel suhteliselt jaheda Eestimaa kevade käest päikese alla võib põgeneda.



> Artikli juurde | Kommenteeri
Maitsetaimede peenar Heli Viedehofi aiandustalus Audru vallas.
Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees
Aed-harakputk puhastab organismi
Aed-harakputk on vitamiinirikas maitsetaim, mis puhastab organismi ja kiirendab ainevahetust.

> Artikli juurde
Foto: Peeter Langovits
Tuhanded vabad korterid rõhuvad arendajaid
Kui veel aasta-kaks tagasi olid paljud kortermajad välja müüdud enne, kui kopp maasse löödi, siis praegu on Tallinnas ja pealinna lähiümbruses kümnetes peatselt valmivates karpmajades suurem osa kortereid veel müümata.

> Artikli juurde
Avatud kontorkodus
See artikkel on kirjutatud Open Office’i (OO) uues, aprillis ilmunud versioonis. Vaatame, kas kodukasutajal tasub selle tasuta büroopaketi viimane, 2.2 versioon oma masinasse paigaldada.

> Artikli juurde
Sage kaalumine ei põhjusta masendust  (3)
Sageli kaalule astuvad naised ei kannata depressiooni käes sagedamini kui ülejäänud sookaaslased, selgub värskest uuringust.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Praegu hoiatavad sildid Svalbardi saarestikus
inimesi jääkarude eest. Näib uskumatu,
et kunagi võisid seal võimutseda krokodillid.
Foto: SCANPIX
Arktikas kasvasid kunagi palmid
Arktikast leitud jõehobulaadse looma fossiilsete jälgede põhjal oletavad ökoloogid, et polaarpiirkonnas valitses kunagi mahe troopiline kliima nagu praegu Kanaari saartel või Floridas.

> Artikli juurde
Foto: Marina PuŠkar
Kartulisalat hapukooreta
Kartulisalat on volbriõhtu menüüs omal kohal. Seekord võiks seda teha teistmoodi, näiteks kapparite ja oliividega.

> Artikli juurde
Foto: Corbis/Scanpix
Kas migreen või mäluauk?
Migreen pole mingi tavaline peavalu. Piinav kõrvetav valu ning iiveldus halvavad ohvri tundideks. Ja nagu sellest oleks veel vähe – räägitud on isegi peavalutajate mäluaukudest, kirjutab Villu Päärt.

> Artikli juurde
Gruusia mineraalvesi Borjomi ehk Boržomi
Foto: Repro
Saaremaal korjati müügilt Borjomi mineraalvesi
Vastavalt tervisekaitseinspektsioonilt saadud infole kõrvaldasid Saaremaa kauplused müügilt kõrge baariumisisaldusega allikast 38 pärit Gruusia mineraalvee Borjomi.

> Artikli juurde
Bulgaariast sai aasta alguses ELi liige.
Foto: AFP / Scanpix
Äri Bulgaarias võib valusalt lõppeda  (2)
Bulgaarias käib üksjagu Eesti õnnekütte, kes loodavad kiiret edu saavutada meil kunagi toiminud äriideedega, ent nendega tuleb ettevaatlik olla.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Ehitus. Fotol ei kujutatud Lutheri kvartalit.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Lutheri kvartali ehitust jätkavad Merko endised töötajad
Merko Grupi väikeaktsionär ja turuliidri endine ehitusdirektor Ott Kikkas üritab eelmisel aastal loodud firmaga Fund Ehitus end ehitusturule sisse süüa, mistõttu võttis enda õlule Pjotr Sedini Lutheri kvartali ehituse.

> Artikli juurde
Samal teemal:
Alfa Romeo GT Blackline
Foto: Alfa Romeo
Alfa Romeo laseb välja GT eriseeria
Alga Romeo esitles piiratud koguses toodetavat GT Blackline’i, mis tuleb müüki vaid Suurbritannias.

> Artikli juurde
Foto: Alpina
Alpina esitles tuunitud BMW M3
BMW tuunimisega tegelev Alpina esitles sedaankerega M3 kõige võimsamat versiooni.

> Artikli juurde
Kui mõõdukas teejoomine teeb tervisele head, siis igasuguste tee-ekstrakti sisaldavate toidulisandite, nn tervise- ja saledusteede tarbimine võib teadlaste hinnangul olla üsna kahjulik.
Foto: Andres Teiss/Postimees
Uuring: tee-ekstraktidel võib olla ohtlikke kõrvalmõjusid
Teadlaste sõnul võib tee-ekstraktide tarbimisel olla ohtlikke kõrvalmõjusid.

> Artikli juurde
Foto: Toomas Huik
Arco Vara kasum pea kahekordistus
Arco Vara teatel ulatus kontserni müügitulu mullu 483,6 miljoni kroonini ja puhaskasum 217,3 miljoni kroonini.

> Artikli juurde
Foto: Toomas Huik
Võõrtööjõu värbamisel uued takistused
End migratsiooniametis töötajana registreerinud välismaalane ei saa veel rõõmustada uue töökoha üle, sest välisministeerium võib keelduda talle viisat väljastamast.

> Artikli juurde
Kurva Kodu on hubane pubi Rakveres, kus kõhu saab korralikult ja kiiresti täis.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Rakvere pubi Kurva Kodu meelitab koduste roogadega
Rakvere pubi Kurva Kodu võlub einestajaid mõnusa interjööri ning maitsvate koduste toitudega, millel mekk nagu vanaema tehtutel.

> Artikli juurde
Kreenholm ägab võlgade käes ja tunnistab oma kehvi majandustulemusi.
Foto: Ilja Smirnov/Põhjarannik
Kreenholm müüb 11 kinnistut  (1)
Kreenholm on veebruaris müüki paisatud 11 kinnistust müünud vaid ühe hoone, selgus eilsel ettevõtte pressikonverentsil.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
 
Kaebusteraamat
Kaebuste raamat
28.10.08 05:36
BIG (10)
28.10.08 05:33
reklaamid, mis ei peta .. (8)
28.10.08 05:16
Hetke Parim intress on BIG'i 9% (10)
Toidu foorum
15.10.08 10:34
Jahumardikad (3)
14.10.08 14:16
Jahumardikad (3)
12.10.08 21:39
Jahumardikad (3)
Reklaam
   
Postimees Online
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
15:49 Balti Laevaremonditehas teenis rekordilise kasumi

15:46 Tõnismäel on õhtuks välja kaevatud üheksa matmispaika

15:45 Legolandis hukkus lõbustuspargi töötaja
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
Tarbija24 / Maakri 23a, 10145 Tallinn RSS