Tervis

Kiirelt kappava majanduse ning aina paraneva heaolu varjupooleks on läbipõlemine, mis tähendab töövõimetust ning pärsib tulevikus ettevõtete arengut.

Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogiaprofessor Mare Teichmanni sõnul on läbipõlemine üks tööstressi vorm, kirjutab Äripäeva eriväljaanne Pulss.

VIIMASED KOMMENTAARID irw sellist eestit te  tahtsitegi :) a pole  hullu, kellele meeldib  töötada 18h päevas las  töötab;) isik... ärijunn ei tea mis siis  majanduslanguse ajal  on ,taastärkamine vä? Teised kommentaarid

Euroopa Komisjoni uuringu andmetel kasvasid Teichmanni sõnul kulutused tööstressile kuue aastaga kaks korda. «Igal pool karjuvad meedikud appi, et depressiooni, neuroose ning toimetulematust on hästi palju. Soomlased nimetavad seda tööalaseks uppumiseks.»

Läbipõlemise riskigruppi kuuluvad eelkõige nende elukutsete esindajad, kus puututakse kokku klientidega – õpetajad, arstid, ametnikud. Praegune tööjõuturu olukord tekitab aga stressi ka juhtidel ja personalijuhtidel.

Läbipõlemise peamisteks tundemärkideks nimetab professor unehäireid, teenindatava poole halvustamist, soovi põgeneda ja olla üksi.

Läbipõlemist soodustab Teichmanni sõnul eriti see, et töötajad peavad alati olema kõigeks uueks valmis, end pidevalt täiendama, et olla kompetentne ning püsida konkurentsis.

Teichmanni sõnul ei põle läbi mitte nõrgad, vaid hoopis need, kes oma tööle pühenduvad ja seda hästi teha tahavad.

Tööandjatele soovitab professor lisaks probleemi teadvustamisele ka spetsiaalsete ruumide loomist, kus töötaja saab vajadusel üksi ja eemal olla.

Toimetas Marina Zemtsovskaja, Tarbija24