Fado nõuab esitajalt küllalt suurt emotsionaalset jõudu, see ei ole ei kurb ega rõõmus – lauldakse millestki, millest arvatakse olevat aja jooksul või saatuse tahtel ilma jäänud, või millestki, mida pole kunagi olnudki. Fado kandvateks teemadeks on armastus, saatus, surm, igapäevane linnaelu. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Dona Rosa
Dona Rosa plaadifirma kodulehekylg annab teada, et juunikuus pidavat fadokuninganna Tartus esinema!
|
|
Fado (inglise k – fate) literatuurselt tähendabki saatust. Kesk-Portugalis Coimbras on arenenud omaette fado-vorm, mis on oma põhitoonilt lõbusam, ja on tekkinud ka tudengi-fado. Fado on saanud osaks Portugali identiteedist. Kuidas fado tekkis? Fado tekke kohta on erinevaid seisukohti. Nagu kogu Portugal on olnud kultuuride ristteel, nii usutakse ka fado olevat erinevate kultuuriliste mõjutuste produkt. Arvatakse, et fado on algselt olnud hoopis tants, mille 17. sajandil tõid endaga Portugali kaasa Angola orjad, kuid uurijad on viidanud isegi fado Brasiilia juurtele. Viimase väite puhul ei tohi unustada fakti, et 19. sajandi esimesel poolel resideeris Portugali kuninglik perekond Brasiilias, kust saadud kultuurilised mõjud laeti maha just eelkõige Lissabonis. Kuid vastuväiteks eelnenule on mõned uurijad viidanud fado puhtale Portugali päritolule. Väidetakse, et fado oli algselt maapiirkondade talupoeglik laul ja seda saatev muusika. Fado laulmist seostati meremeeste ja suurte avastusretkedega: ju laulsid meremehedki pikkadel äraolekukuudel igatsusest ja armastusest. Praegu esitatav fado on tuntud pisut enam kui 150 aastat. 19. sajandi keskpaigani seostati fado-lauljat ja teda saatvat kitarrimängijat sotsiaalsete heidikutega, kõrtside, kupeldamise ja hulkumisega. Tänapäeva restoranides esitatava fado «emaks» loetakse Mouraria linnaosas elanud ja 26-aastaselt surnud prostituuti Maria Severa Onofrianat. Severa kirglik armuafäär 13. Vimiosa krahvi, aristokraadi ja toreadooriga tõi fado getost välja. Fado’t hakati esitama härjavõitlustel, samuti restoranides ja kohvikutes. Tekkis ka poeetide ja intellektuaalide ringkond, kes kirjutas fado tekste ja uuris selle minevikku. Üks tuntumaid fado-lüürikuid on Alfredo Duarte. Eriline portugali kitarr Tänu tehnikale hakkas fado eriti laialt levima 20. sajandi algul: 1904. aastal salvestati esimene ühepoolne fado-muusika plaat ja see levis edasi raadiosse, peagi jõudsid fado-laul ja -kitarr kinolinale ning 1957. aastal ka teleekraanile. Olid tekkinud Lissaboni ööklubid, mis olid mõeldamatud ilma fado’ta. Üheks tuntumaks fado-esitajaks 1950ndatel oli Amalia Rodrigues, kes oma emotsionaalse esitusega tegi portugali fado maailmas laiemalt tuntuks. Fado lahutamatuks osaks on portugali kitarr. Muusikariist on sündinud Inglismaal, kus 18. sajandi II poolel taheti pisut muuta renessansiaja populaarset romantilist pilli lautot. Kuna lautole oli vaja tugevamat ja emotsionaalsemat kõla, tõsteti pilli keeled kahekaupa paaridesse ja saadi resonantne, hõbedane muusikakõla. Lauto uus versioon levis kiiresti üle Euroopa, kuid sama kiiresti see ka unustati. 19. sajandi alguses oli muudetud lauto kasutusel veel vaid Euroopa äärealadel, Šotimaal ja Portugalis, kus pill integreerus kohalikku muusikasse ja on portugali kitarri nime all kasutusel tänaseni. Fado’t võivad esitada nii naised kui ka mehed. Naislauljal on seljas pikk must lõhiku ja pitsvarrukatega kleit, mida katab pikk must siidisall või pontšo. Musta kantakse kaasaegse fado «ema» Maria Severa mälestuseks. Meeslaulja ja kitarrimängijad on riietatud tavalisse ülikonda. Lissaboni restoranid, kus õhtuti esitatakse fado’t, asuvad linna vanimates osades: Alfamas, Mourarias ja Barrio Altos. Minul soovitati laud eelnevalt broneerida, kuna tung fado-õhtutele on suur. Fado-restorani minnakse kella kaheksa paiku, siis on aega menüüd ja veinikaarti uurida ja tellimust esitada. Kusagil eel- ja pearoa vahel, kella üheksa paiku, ilmuvad laulja ja kitarristid. Selleks ajaks oli kogu restoraniruum kuidagi märkamatult inimestega täitunud. Kui muidu on Portugalis väljas suhteliselt odav süüa, siis fado-restoranid on küllalt kallid, sest hind sisaldab ju ka etteasteid. Ent laulja (neid võib olla ka mitu) ja kitarristid esinevad koos väikeste vaheaegadega peaaegu keskööni. Üheks keskmiseks fado-õhtuks tuleks arvestada ühe inimese kohta 50 euro ringis, kuid saadud kogemus on seda väärt! Üks fado-CD, mida vaheaegadel agaralt müüa pakutakse, maksab 20 eurot. Fado jõudis muuseumi Väliselt on fado-majad (casa de fado) küllalt tagasihoidlikud. Lisaks aknal olevale menüüle on väljas ka seal esinevate lauljate ja kitarristide pildid ja nimed. Kui hommikul minna õhtuks kohti broneerima, ei maksa imestada, kui tuleb kaua kella helistada ja oodata, enne kui ilmub unine koristaja või ettekandja, registreerimisvihik näpus. Õhtul võib aga üllatusega avastada, et samast unisest koristajast on saanud fado-laulja. Restoraniaknal on väljas ka telefoninumber, kuid sellest on vähe kasu: see kas ei vasta või räägitakse kiiresti ainult portugali keeles.
> Loe edasi |
