Tervis
 |
ETV: luksuslik Villa Benita osutab Eesti hooldekodude viletsusele (11)
28.03.2008 22:30
ETV24
Lisatud vidseo!
Neljapäeval avatud integreeritud hooldusteenust pakkuva Villa Benita ja teiste Eesti hooldekodude hinna ja teeninduse kvaliteedi vahel on märkimisväärsed käärid. |
| |
|
|
Moodsaim vanurite hooldekodu Villa Benita.
Foto: Liis Treimann |
|
|
|
|
Sotsiaalministeeriumi andmeil on Eestis 118 hooldekodu, kuhu on järjekorras 75 inimest. Samal ajal on täitmata 78 kohta, sest inimesed ei taha vanaduspäevil minna elama oma kodukohast kaugele, vahendas ETV24 «Aktuaalset kaamerat».
Eesti hooldekodud igaüks isemoodi on vabanemas nõukogudeaegsest ilmest. Villa Benita Keila külje all Niitväljal on uus ja kaunis ning asutajate ja sisekujundaja nägemuse kohaselt meenutab eestiaegset kodu. Maja pakub nii hoolde- kui raviteenust. Seitsmekümnele hooldusravi patsiendile ja lootusetult vanadusnõtradele on toad ülemisel korrusel. Tragid eakad inimesed elavad all. Villa Benita esialgne kalkulatsioon ühe kliendi kohta oli 15 000 krooni kuus.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | to heleroheline
Ka Soomes ja mujal on vanadekodud kõrvalistes kohtades, et oleks rahulikum. Kus riigis sa neid kesk...
heleroheline wolli
selle villa benita puhul on küsimus, miks on vanadekodu jaoks valitud selline koht. ei ole ta niitvä...
|
|
Sotsiaalministeeriumi kantsler Riho Rahuoja küll märgib, et hind on kõrge, kuid mõistab, et alla omahinda hooldekodu pidada ei saa. Pealegi on Saksa firma Kursana peetavas Merivälja pansionaadis kohti, mille kuumaksumus on isegi 17 000 krooni. Eesti hooldekodu keskmine kuumaksumus on 8000 krooni, aga on ka 4500-5000 krooni küsivaid hooldekodusid. «Ma arvan, et see ei ole päris õige hind. Ilmselt on omavalitsuse poolt doteeritav toetus jäetud hinna mudelisse jäetud arvestamata,» arvas Rahuoja.
Nii Rahuoja kui ka Villa Benita juht Terje Kross kinnitasid, et Eestis on inimesi, kes suudavad maksta korraliku elukvaliteedi ja hoolduse eest vanaduspõlves. Siiski pole eestlased veel päris omaks võtnud, et vanaema või vanaisa elavad hooldekodus. Villa Benitas, aga mujalgi vanadekodus hoolitsetakse selle eest. Klient pääseb nii hamba kui ka silmaarsti juurde. Perearst käib Villa Benitas kohapeal ja hoiab klientide tervisel silma peal
Hooldekodu üheks kvaliteedinäitajaks on õendusabi ehk kui palju on ühel õel hooldatavaid. Käärid on Eestis kahekümnest kuni viie patsiendini ühe õe kohta. Villa Benitas hooldab üks õde kümmet klienti.
«Meie soov on hoolekande ja õendusabi kontseptsioon. Kui see valmib, hakkab õendusabi finantseerimine hooldekodudes toimuma haigekassa kaudu,» selgitas Rahuoja. Ta tunnistas, et kõik Eesti hooldekodud pole veel korras, kuid esimeses järjekorras tehakse korda need majad, kus elavad ööpäevast hooldust vajavad eakad.
|
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Mati Hiis / SL Õhtuleht |
Ministeerium võib Orissaare internaatkooli maha müüa
Haridus- ja teadusministeerium andis Orissaare
vallavalitsusele loa viia peatselt suletavas Orissaare internaatkooli hoones
läbi ehitusekspertiis hoone kasutusvõimaluste väljaselgitamiseks, samas ei
välista ministeerium koolihoone müüki.
> Artikli juurde |
|
Kuidas säästa?
Hinnad kerkivad, palgad mitte, iga poeskäimine tühjendab pangakontot saatanliku kiirusega... Samas soovitatakse säästa mustemateks päevadeks, sest hullem olevat alles ees. Hakkaks siis säästma, aga kuidas?
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Marina Puskar |
Disainifriigid säästuprogrammil
Meie sisustussalongidest leiavad endale midagi needki disainihuvilised, kellele on ühtviisi tähtsad nii esemete täiuslik vormikeel, autori nimi kui ka mõistlik hind. Ligikaudu 2000 krooni eest saab näiteks Alvar Aalto 1936. aastal disainitud Savoy vaasi uuema väljalaske või Philippe Starcki
1998. aastast pärineva kärbsepiitsa
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Tarmo Männard |
Kokkuhoid Egiptuse moodi
Nukuteatri näitleja Tarmo Männard meenutab, kuidas ta imetles Egiptuses püramiide ja pistis rahajanuliste kaupmeeste eest punuma.
> Artikli juurde |
|
Energiakratid sinu kodus
Eesti Energia andmetel kasutab keskmine Eesti pere aastas 3500–5500 kWh elektrienergiat. Üks kilovatt on see energia, mille kulutab kümme sajavatist elektripirni ühe tunni jooksul põledes. Aga kui palju sellest energiast igasugused sabaga koduseadmed lihtsalt ära raiskavad?
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
