Kasu
 |
Polüetüleen sai 75-aastaseks (2)
27.03.2008 10:39
Kui Saksa teadlane Hans von Pechmann 1898. aastal katseklaasi põhjast mingi veidra olluse avastas, polnud tal aimugi, et sellest saab eelkäija materjalile, millest sada aastat hiljem toodetakse šampoonipudeleid, salatikarpe ja juhtmeümbriseid. |
| |
|
|
Foto: Ove Maidla |
|
|
|
|
Hans von Pechmann oli üritanud kuumutada diasometaani ja saanud tulemuseks midagi valget ja vahajat. Täiesti juhuslikult oli ta valmistanud polüetüleeni, millest tänapäeval on saanud üks maailmas enimkasutatud materjale, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator The Independenti.
Sõna polüetüleen võtsid kasutusele von Pechmanni kolleegid Eugen Bamberger ja Friedrich Tschirner. Kuid esialgu ei kõlvanud katseklaasi põhjas olev aine suurt millekski ning see ei leidnud kasutust.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | mmh
eteen on monomeer, mille polümeerimisel tekib polüetüleen (keemia õpik, 7 kl)
lugeja
palju õnne!
|
|
Polüetüleeni 75. sünnipäeva peetakse täna siiski selle teistkordse avastamise tähistuseks.
1933. aasta 27. märtsil sünteesisid Eric Fawcett ja Reginald Gibson briti keemiakompanii ICI laboris selle uuesti. Nad katsetasid suure rõhu all olevate gaasidega ning märkasid samasugust vahajat ainet, mida von Pechmann oli näinud oma katseklaasis 35 aastat varem.
Suurbritannias loodusressursside kasutamise komisjoni juhtiva professor Tim Langi sõnul näis polüetüleen esmapilgul suure õnnistusena, eriti toiduainetööstusele.
Tänapäeval pole suhtumine sellesse materjali enam kaugeltki nii soosiv – toiduhügieeni õnnestus küll parandada, aga tohtu saastamise hinnaga.
«See on klassikaline näide sellest, kuidas lühiajaline lahendus osutub halvimaks,» ütles Lang.
1935. aastal alustas ICI polüetüleeni tootmist ning varsti pärast seda leidis materjal kasutust esimese ümber maailma kulgeva telefonikaabli isolatsioonina. Teises maailmasõjas kasutati polüetüleeni radarites.
1950ndad tõid kaasa supermarketid ning sealtkaudu jõudis kilekott massidesse. Kilekotte toodetakse toornaftast ning sünteesiprotsessi tulemusena saadakse tugev või pehme materjal.
Esimesest tehakse näiteks torusid ja kütusepaake. Pehmema materjali sisse pakitakse võileibu või mähitakse televisioonikaableid.
Plastikkott on kujunenud reostusprobleemi sümboliks. Maailmas kasutatakse neid igas minutis miljon tükki.
Kotte kasutatakse väga lühikest aega ning nende lagunemiseks kulub kuni tuhat aastat, osa merre sattunud kilest ei pruugi kunagi laguneda.
Viimasel ajal on hakatud aina enam rääkima kahjudest, mida tekitavad kilekotid merelindudele, hüljestele, merekilpkonnadele ja vaaladele.
Maailm on asunud otsima kilekottidele asendust, kuid kilekoti tootmine on vähemalt energiakulult endiselt kõige efektiivsem. Ainuüksi paberkottide transpordiks kulub energiat kordades rohkem.Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Mati Hiis / SL Õhtuleht |
Ministeerium võib Orissaare internaatkooli maha müüa
Haridus- ja teadusministeerium andis Orissaare
vallavalitsusele loa viia peatselt suletavas Orissaare internaatkooli hoones
läbi ehitusekspertiis hoone kasutusvõimaluste väljaselgitamiseks, samas ei
välista ministeerium koolihoone müüki.
> Artikli juurde |
|
Kuidas säästa?
Hinnad kerkivad, palgad mitte, iga poeskäimine tühjendab pangakontot saatanliku kiirusega... Samas soovitatakse säästa mustemateks päevadeks, sest hullem olevat alles ees. Hakkaks siis säästma, aga kuidas?
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Marina Puskar |
Disainifriigid säästuprogrammil
Meie sisustussalongidest leiavad endale midagi needki disainihuvilised, kellele on ühtviisi tähtsad nii esemete täiuslik vormikeel, autori nimi kui ka mõistlik hind. Ligikaudu 2000 krooni eest saab näiteks Alvar Aalto 1936. aastal disainitud Savoy vaasi uuema väljalaske või Philippe Starcki
1998. aastast pärineva kärbsepiitsa
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Tarmo Männard |
Kokkuhoid Egiptuse moodi
Nukuteatri näitleja Tarmo Männard meenutab, kuidas ta imetles Egiptuses püramiide ja pistis rahajanuliste kaupmeeste eest punuma.
> Artikli juurde |
|
Energiakratid sinu kodus
Eesti Energia andmetel kasutab keskmine Eesti pere aastas 3500–5500 kWh elektrienergiat. Üks kilovatt on see energia, mille kulutab kümme sajavatist elektripirni ühe tunni jooksul põledes. Aga kui palju sellest energiast igasugused sabaga koduseadmed lihtsalt ära raiskavad?
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
