Auto
 |
Uus täht — Lexus IS F
(31)
27.03.2008 16:16
Olev Toom, Sevilla-Monteblanco /Auto Bild Eesti
Võimsaid ja kiireid keskklassiautosid ehitavad sakslased. Loodusseadus?
Ei, leidsid jaapanlased ning tungivad M3, C63 AMG ja S4 jahimaadele.
Uus täht on tõusnud – F.
Lexus on aegade algusest – ehk ligi 20 aastat – tähendanud luksust, mugavust ja kvaliteeti. Sportlikkust – mitte just ülearu, kuigi selgelt BMW 3. seeriaga konkureerima kavandatud IS sammu ses suunas astus, kirjutab Auto Bild Eesti.
Saksa tippmudelite dünaamikani ei küündinud siiski ei IS-i esimene ega teine põlvkond. Mis tekitas Lexuse inseneris Yukihiko Yaguchis teatud auahneid soove, ja 2004. aastal suutis oma elu kiiretele autodele pühendanud jaapanlane firma juhtkonda veenda «F-projekti» käivitamise vajalikkuses.
Möödunud aastal Frankfurdi autonäitusel ilmus IS F esimest korda avalikkuse ette. Soe vastuvõtt kinnitas valitud tee õigsust, ning peatselt ilmub F-auto Lexuse müügisalongidesse.
Ah et mis on F? Seda saab kahtlemata mitut moodi dešifreerida, kuid ametlikult on tipp-IS liignime saanud 1963. aastal Fuji vulkaani jalamile rajatud Higashi Fuji tehnokeskuse järgi.
Välimus
Teise põlvkonna IS-i üpris voolujoonelise kere juures (vt ka ABE nr 1/2006, lk. 32-33) polnud vaja teha suuri muudatusi. Väiksematest sõsaratest eristab F-mudelit siiski omajagu teisenenud ninaosa.
Mootoriruumi läbiva õhuvoolu paremaks juhtimiseks tuli esikaitserauda 7,5 cm pikendada ning sellega koos said uue kuju poritiivad ja alumiiniumisulamist mootorikate.
Poritiivad «venitati» ka pisut laiemaks, katmaks laienenud rööpega esirattaid. Laiem aste parandab teelpüsivust ja ilmselt laseb ka V8-kapoti alla paremini ära paigutada. Siiski on F tava-IS-ist ainult 15 millimeetrit laiem.
Rattakoopa taga asuvate «lõpuspilude» kaudu väljub kuum õhk mootoriruumist – ärgem unustagem, et kitsas kapotialuses töötab üle neljasaja hobuse!
Uste ja tagumiste poritiibadega muutusi ette ei võetud. Kuid tegemaks teistele autojuhtidele üheselt selgeks, et neist sõitis mööda nimelt IS F, varustati autopära koguni nelja, paarikaupa ülestikku asuva väljalasketoruga.
Mis nõudis uut tagakaitserauda ja lõppkokkuvõttes lisas autole sentimeetri pikkust. Nii et kokku on IS F liigikaaslastest 85 mm pikem.
F-auto varustatakse firma BBS 19-tolliste alumiiniumisulamist sepistatud velgedega, millele tõmmatakse Michelini või Bridgestone’i loodud erilised, velje serva kaitsvad rehvid.
Siseruum
Õdus äraolemine valitseb kõigis Lexustes ning niiviisi ei peetud F-mudeli väljatöötamisel vajalikuks kabiini ümber ehitama hakata.
Küll vahetati esiistmed pisut enam külgtuge pakkuvate vastu ning lisati siia-sinna süsiniklaminaadiga sarnanevast materjalist (mida ametlikult kutsutakse käsitsipoleeritud aluminiseeritud komposiitmaterjaliks – uhh!) iluliiste ja -plaate.
Muidugi saab IS F peaaegu kogu varustuse, mida pisimale Lexusele üldse pakutakse – pardal on nii kuut plaati mahutav CD-DVD-mängija, Mark Levinsoni audiosüsteem ja navigaator kui ka elektriliselt seatavad-köetavad, mäluga esiistmed.
Tagaiste on kujundatud rangelt kahekohaliseks – kes sellises autos seal keskel istuda tahakski?
Auto lisavarustuse nimekiri koosneb kahest reast. Elektriliselt käitatav katuseluuk maksab 14 300 krooni ning avariiennetussüsteem PCS 48 100 krooni. Mis tähendab, et ülimalt võib IS F teile maksma minna 1 158 700 krooni.
Katuseluugi otstarbekuse üle võib vaielda, kuid PCS soovitan kindlasti muretseda. Peamiselt seetõttu, et koos avariiennetajaga saate ka radarit kasutava vahemaatundliku tempomaad, mis tihedamas maanteeliikluses marjaks ära kulub.
Mootor ja käigukast
Sellega sai sissejuhatus läbi. Sest mootor on kahtlemata IS F vaimustavaim osa. Täiuslikkusepüüdluse poolest tuntud jaapanlased ei piirdunud pelgalt LS 600h viieliitrise jõuallika väiksemasse keresse siirdamisega.
Yukihiko Yaguchi juhtimisel tehti mootori sportlikumaks muutmiseks mitmeid täiustusi.
Yamaha aitas välja töötada ühes tükis, avardatud sisselasketraktiga, kergemad ja jäigemad plokikaaned (LS 600h mootoril valmistatakse need töötlemise ja koostamise hõlbustamiseks kahes osas).
Titaanist sisselaskeklapid säästavad terasklappidega võrreldes igaüks 16 grammi, mis täispööretel töötaval mootoril tähendab klapiajamile mõjuvate jõudude kahanemist 20–30 kgf võrra.
Et mootor kiiretes kurvides kuivale ei jääks, võeti kasutusele lisa-õlipump, mis liigse õli plokikaantest karterisse tagasi suunab. (Mõlemas plokikaanes võib peituda 2–3 liitrit õli).
Ehtsast kuiva karteriga õlitussüsteemist loobuti selle kohmakuse ning – isegi IS F puhul – liigkõrge hinna tõttu.
LS 600h mootorilt tuttavat gaasijaotusfaaside elektrilise reguleerimise süsteemi VVTi-E kasutab ka IS F. Sisselaskeklappide avanemist saab nüüd edukalt juhtida ka madalatel pööretel.
Sportliku mootori juures pole häälel sugugi väike osa, ja hr Yaguchi ütleb end soundiga kõige enam rahul olevat.
Madalatel pööretel kuulete summuti bassitooni, keskmistel pööretel aga avaneb sisselasketrakt laiemalt ning esikohale asub «eestpoolt mootorit» kostev heli. Lõpuks, täispööretel saate nautida mootori puhast mehaanilist sümfooniat.
Surveaste 11,8 lubab igatahes kasutada 95-oktaanilist bensiini. Ja kokkuvõttes saavutab IS F 423 hobujõudu ning 505 njuutonmeetrit. Kuid see vaimustav jõud peab kuidagi ka teele jõudma…
Käsitsilülitatavat mehaanilist käigukasti IS F ostja ei saa, ainsana pakutakse kaheksakäigulist klassikalist «automaati». Või – peaaegu klassikalist.
Sest vähemasti käikude käsitsivahetamise režiimis töötab kurikuulsa energiaraiskajana tuntud hüdrotrafo vaid paigaltvõtul ja lukustatakse niipea, kui auto kiirus seda lubab.
Mis tähendab, et peaaegu kogu aja kannab käigukast mootori jõu ratastele kaovabalt. (Tõsi, kui lasete mootori pöörded liiga madalale langeda, võib auto hüdrotrafo taas kasutusele võtta.)
«Pehmemas» automaatrežiimis lukustatakse hüdrotrafo kolmel kõrgemal käigul. Käigukast sisaldab kaks tavalist ning ühe Ravigneaux’ planetaarmehhanismi. Esimene käik on võimsa paigaltvõtu saavutamiseks valitud üpris aeglane, kaheksas kütusesäästu huvides aga üpris kiire.
Ülejäänud kuue käigu ülekandearvud paiknevad suhteliselt lähestikku, võimaldades käigukasti juhtplokil alati leida optimaalse ülekande.
Väheldastest mõõtmetest hoolimata peaks käigukast ka vägagi vastupidav olema – Lexus on ses suunas tublisti vaeva näinud, kattes näiteks planetaarülekannete satelliithammasrataste tööpinnad kulumiskindla kroomikihiga.
Klassikalisel sportsedaanil veab tagasild, ja siin Lexus – vähemalt esialgu – mingeid eksperimente ette võtnud pole. Nelikvedu võiks ju haardevõimet üksjagu parandada, kuid kas ka sõidulusti lisada?
Sõit
Juht harjub autoga ruttu, leiab vaevata õige isteasendi. Kas sportsedaani istmed nüüd tingimata elektriliselt seatavad peavad olema... No ju nad ses hinnaklassis peavad.
Igatahes suudab auto kolme sõitja lemmikpositsioonid meelde jätta. Näidikud on selged, hästiloetavad, küljepeeglid ootamatult avara vaateväljaga.
Starterinupust käivituv mootor jagab kabiini madalatoonilist V8-üminat, mis saadab autot kõikjal linna- ja suurel osal maanteeliikluses. Suure LS-i peaaegu kummituslikult hääletust kulgemisest on asi kaugel – kuid säärane helitaust peabki sportsedaani juurde kuuluma.
Pealegi pole te kaugeltki kogu repertuaari kuulnud. Asuge esimesele möödasõidule, vajutage gaasipedaal sügavale – ja tahhomeetri osuti kerkimine poolde skaalasse päästab kaheksa silindri häälepaelad valla.
Mootorisse tormav õhk laseb kuuldavale terava, võimsa ja enesekindla võiduhüüde ning F-auto sööstab edasi. Jälgige ainult spidomeetri osutit... see kipub lubamatult kiiresti lubamatult suurte arvudeni jõudma.
Ma ei tea, kui ruttu uue Lexuse häälega harjuda saab, aga kahest päevast selleks igatahes ei piisa. Poisikeselik naeratus näol, leiab juht end ikka ja jälle otsimas põhjust korraks gaasi vajutada.
Kui mitte muidu, siis kas või ainult selleks, et pealtvaatajad saaksid kõrvu kikitada, päid pöörata ja pöidlaid tõsta.
Kiiresti selgub, et mugavaks piima järel käimise pereautoks IS F päriselt ei sobi – sportlikuks sõiduks häälestatud vedrustus on üpris jäik, pannes kõhnast lamavast politseinikust ülesõitmisel lausa mootorikatte hüppama.
Kuid automaatkäigukast töötab D-režiimis ideaalilähedase sujuvusega, rooli ja pidurite käsitsemine ei valmista mingeid raskusi ja kliimaseade hoiab kabiini mõlemas pooles soovitud temperatuuri.
Tõsi, tuuleklaasilt udu kõrvaldamisega jäi ta Hispaania neljakraadilises uduses talvehommikus pisut hätta, nii et Eestis võib üsna tihti esineda käsitsijuhtimise vajadust.
Kuid poes-lasteaias-veekeskuses käikudega saab edukalt hakkama ka IS 250 või koguni IS 220d. F-auto oskab rohkem. Milles saime veenduda Sevilla lähedal paikneval vaid kaheaastasel Monteblanco ringrajal.
Rehvide ja pidurite pidamine küündis üksjagu üle keskmise autoajakirjaniku oskuste, mootor sai näidata täit jõudu ning isegi elektriline roolivõimendi töötas piisavalt adekvaatselt, üldmuljet rikkumata.
Lexus on IS F-i jaoks ka stabiilsuskontrollisüsteemi üpris vabameelseks häälestanud – väike külglibisemine ei pane hoiatustuld põlema ega pidureid ragisema.
Ma olen siiani pidanud hüdrotrafoga automaatkäigukasti abinõuks, millega saab võimsa mootori sportlikkuse edukalt summutada, ning leidnud, et manuaalkäigukast on ikka «see õige».
Lexus pani mind oma seisukohas tõsiselt kahtlema. Valige käsitsijuhtimise režiim ning avastate, et käiguvahetused (roolirattataguste labade abil) toimuvad välkkiirelt ja mootoril säilib pea kogu aeg jäik side ratastega. Pole mingit hüdrotrafo ebamäärast läbilibisemist – teisest käigust alates nimetatud sõlm ju lukustatakse.
Üles vahetab IS F käike 0,1 sekundiga. Allavahetustel antakse lülituse sujuvaks kulgemiseks vahegaasi (mille kuulmine veelgi sõidulusti kasvatab), nii kestab vahetus 0,2 sekundit. Proovige neid aegu käsikastiga saavutada!
Ka vedrustuse jäikus avaldub kiirel kurvisõidul hoopis uuest küljest. See pole auto, millest kümne ringi järel tüdinult välja astuksite.
Temaga tahaksite sõita füüsilise väsimuseni, õppides iga ringiga nii auto kui ka enda võimeid paremini tundma, püüdes iga ringi läbida eelnevast kas või natukenegi kiiremini.
Tõsi, kui palju Eestis neid ringradasid ikka on... Ehk aitaks korralik üüritav rada IS F müüki Eestis omajagu tõsta? Praegu kavatseb Lexus aastas ehitada 6000 F-autot, millest Euroopasse jõuab kümnendik.
Ja neist 600-st loodetakse eestlastele müüa tervelt 15. Elame, näeme. Auto on igatahes seda väärt.
Meeldis: Mootor, käigukast, pidurid.
Ei meeldinud: Suunatulede lüliti, sportliku auto tarvis liiga luksuslik varustus.
Järeldus: tõenäoliselt pisut pehmeloomulisem kui M3 ja pisut kergejalgsem kui C63 AMG. Luksuslik sportlane, kes avab end täiel määral alles ringrajal. Lexusele omane koostekvaliteet. Võrgutav hääl.
Tehnilised andmed
Lexus IS F
Uksi/kohti 1
Mootor V8, otto
Töömaht 4969 cm3
Võimsus 423 hj (311 kW) @ 6600 p/min
Pöördemoment 505 Nm @ 5200 p/min
Käigukast 8-käiguline automaat
Jõuülekanne tagavedu
Rehvimõõt ees 225/40 R 19, taga 255/35 R 19
Pikkus/laius/kõrgus 4660/1815/1405 mm
Telgede vahe 2730 mm
Pakiruum 378 l
Kütusepaak 64 l
Tühimass/kandevõime 1730/380 kg
Tippkiirus 270 km/h*
Aeg 0–100 km/h 4,8 s
Keskmine kütusekulu 11,4 l/100 km
CO2 pääst 270 g/km
Garantii 3 a/100 000 km
Roostegarantii 12 aastat
Hooldusvälp 15 000 km**
Kindlustuskulu aastas 52 255 kr
Hind 1 096 300 kr
* elektrooniliselt piiratud, arvutuslik tippkiirus 308 km/h
** kontroll iga 15 000 km, hooldus iga 30 000 km järel
 |
Lexus IS F.
Foto: Lexus |
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Mati Hiis / SL Õhtuleht |
Ministeerium võib Orissaare internaatkooli maha müüa
Haridus- ja teadusministeerium andis Orissaare
vallavalitsusele loa viia peatselt suletavas Orissaare internaatkooli hoones
läbi ehitusekspertiis hoone kasutusvõimaluste väljaselgitamiseks, samas ei
välista ministeerium koolihoone müüki.
> Artikli juurde |
|
Kuidas säästa?
Hinnad kerkivad, palgad mitte, iga poeskäimine tühjendab pangakontot saatanliku kiirusega... Samas soovitatakse säästa mustemateks päevadeks, sest hullem olevat alles ees. Hakkaks siis säästma, aga kuidas?
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Marina Puskar |
Disainifriigid säästuprogrammil
Meie sisustussalongidest leiavad endale midagi needki disainihuvilised, kellele on ühtviisi tähtsad nii esemete täiuslik vormikeel, autori nimi kui ka mõistlik hind. Ligikaudu 2000 krooni eest saab näiteks Alvar Aalto 1936. aastal disainitud Savoy vaasi uuema väljalaske või Philippe Starcki
1998. aastast pärineva kärbsepiitsa
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Tarmo Männard |
Kokkuhoid Egiptuse moodi
Nukuteatri näitleja Tarmo Männard meenutab, kuidas ta imetles Egiptuses püramiide ja pistis rahajanuliste kaupmeeste eest punuma.
> Artikli juurde |
|
Energiakratid sinu kodus
Eesti Energia andmetel kasutab keskmine Eesti pere aastas 3500–5500 kWh elektrienergiat. Üks kilovatt on see energia, mille kulutab kümme sajavatist elektripirni ühe tunni jooksul põledes. Aga kui palju sellest energiast igasugused sabaga koduseadmed lihtsalt ära raiskavad?
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
