Too
 |
Välismaa juhid lükkavad Eesti tippu (25)
25.03.2007 18:01
Eva Kübar, reporter
Mitmeid juhtivaid ettevõtteid veavad Eestis välismaalased, kes on siinsete firmade positsiooni tublisti tõstnud ja armastavad elu Eestis nii, et on nõus siia jäämagi. |
| |
|
|
Kogu Baltikumis tegutseva reisiettevõtte Novatours Eesti haruettevõtte juht Raimondas Ušeckas on pärit Leedust ja sattus Eestisse elama 2004. aastal.
Foto: Liis Treimann |
|
|
Paljud välismaalased on Eestisse tulnud juhtima just reisiettevõtteid. Üks eksootilisemaid neist on kahtlemata reisiettevõtte TopTours juht, Egiptuse päritolu Sabry Ibrahim.
Kuigi rahvuselt egiptlane, on Ibrahim suure osa oma elust ehk 36 aastat veetnud hoopis Saksamaal. Eestisse sattus ta tänu ühele sõbrale, kes teda siia kohe ettevõtte Toptours juhi kohale palus.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ekspluataator
kapitalist, pankur, ärimees armastab loomulikult elu, mis teda nii vaimselt kui materiaalselt rikast...
Panomees
Olen Teddyga täiesti nõus. Mees ise OSTAB endale korteri Tallinnasse, nüüd tahab veel karaokekomplek...
|
|
Ibrahimi jaoks tähendas see pakkumine eksootilist väljakutset – egiptlasest mees poleks varem osanud uneski näha, et ta kunagi asub tööle kuhugi kaugele ja külmale Ida-Euroopa maale.
Nüüdseks tunneb ta siin ennast hästi ja Tallinna linn seostub mehele turvatundega. «Kui lennuk hakkab juba Talllinna jõudma, siis tunnen, et olen kodus,» kõneleb Ibrahim. Üks väike asi, mis teda Eestis äriga tegeledes pisut häirib, on siinne bürokraatia ja formaalsus – mitmeid asju võiks tema sõnul teha palju lihtsamalt ja kiiremini.
Näiteks ID-kaardi taotlemiseks kulus tal tervelt pool aastat. Samuti on eesti inimesed Ibrahimi sõnul natuke liiga konservatiivsed ja avavad ennast väga aeglaselt, mistõttu on lõunamaise temperamendiga mehel nendega pisut raske suhelda.
Probleem on just selles, et eestlased hakkavad pikapeale rääkima küll, aga selleks läheb tohutult aega vaja. «Aga minul võib-olla ei ole lihtsalt nii palju aega,» kurdab Ibrahim. Näiteks toob ta igasugused vastuvõtud ja üritused Eestis, kuhu temal võõra inimesena pole mõtet üheks-kaheks tunniks minnagi, kuna selle aja jooksul eestlased suure tõenäosusega oma keelepaelu valla ei päästa.
Ibrahim selgitab: «Algul igaüks räägib siin selle inimesega, keda ta tunneb ja võõras peab ikka mitu tundi üritusel olema, et eestlased saaksid aru, et ta on seal ja temaga võib rääkida.»
Ibrahim ise hindab üle kõige just otsest kontakti nii lihtsalt sõprade kui ka äripartneritega. Pelgalt helistamisest talle ei piisa, ta tahab näha, kes on selle telefonikõne taga.
Näiteks käis ta Eestisse tulles kahe kuu jooksul isiklikult läbi ettevõtted, kellega soovis ärisuhteid rajada. Mis puudutab aga konkreetselt ärilist edu, siis seda eri kultuuride erinev temperament Ibrahimi sõnul ei mõjuta, sest edu põhineb puhtalt kasumil ja kahjumil.
Jahmatama panev oli Ibrahimi jaoks Tallinnas ringi liikudes aga see, kui vähe hoiavad inimesed kuhugi sisenemisel enda järel tulevale inimesele ust lahti. Ta märgib, et kui tema tahtis viisakas olla ja hoidis järgmisele ust, tuli tal viis minutit seista ja inimesi läbi lasta, keegi neist aga ei soovinud ise ukse hoidmist jätkata.
Mis puutub Eesti turgu, siis arvab Ibrahim, et kindlasti on siin raskem äri ajada kui näiteks Saksamaal, kus turg on kordi suurem. Peamine probleem on tema sõnul konkurentides – Eestis on turg väike, kuid reisiettevõtteid väga palju, mistõttu tuleb pidevalt välja mõelda uusi strateegiaid, kuidas kliente püüda.
Ta ei välista, et lahkub Eestist millalgi, kuid siiski ei taha ta seda teha veel lähiajal. «Pärast seda aastat tunnen, et TopTours on natukene nagu minu laps ja ma tahan tema eest hoolitseda nii kaua kui võimalik,» tunnistas ta. Kui veel eelmise aasta algul oli TopTours Eesti reisifirmadest kümnendal kohal, siis aastaga, mil ettevõtte eesotsas on seisnud Ibrahim, on firma tõusnud 2.–3. positsioonile.
Unistustemaad, kus Ibrahim tegelikult väga töötada tahaks, oleksid India ja Hiina. Mehe salasooviks on elada seal paar aastat, et õppida tundma sealseid inimesi ning mõista, kuidas religioonid, kauaaegne ajalugu ja traditsioonid nende mõtlemist mõjutavad.
Üks edukamaid investeerimispankureid, Joakim Helenius, saabus Eestisse esmakordselt 1992. aastal turistina. Just vabaks saanud Eesti nägi Heleniuse sõnul välja nagu maa, millest on äsja sõda üle käinud – majad olid räämas ja lagunenud, ringi jalutasid Vene sõdurid jne.
Ta lisab, et Ida-Euroopa riigid on talle alati huvi pakkunud, sest siin ei ole asjad veel nii paigas ning elu on huvitavam kui turvalises läänes. 1993. aastal asus Helenius Eestis tegutsema ja aasta hiljem lõi ta siin ühe suurema Kesk- ja Ida-Euroopa investeerimispanga Trigon Capital.
Praegu tegutseb Trigon Capital aktiivselt nii Venemaal, Ukrainas kui Eestis. Ettevõtte peakorter asub aga endiselt Tallinnas Pärnu maanteel. Heleniuse sõnul on see tingitud Eesti soodsast maksusüsteemist, mitte odavast tööjõust. Ta ütleb, et on Tallinna korterisse hakanud tööle palkama näiteks ka inimesi Soomest ning palgad on siin täiesti konkurentsivõimelised.
Erinevalt reisifirma juhist Ibrahimist, kes tõi Eesti turu peamise äriraskusena välja suure konkurentsi, on Eesti Heleniuse sõnul suurepärane koht äritegevuseks. «See on väike, arusaadav, väga kiire majanduskasvuga ning äärmiselt ettevõtjasõbralik,» loetleb Helenius.
Samuti meeldivad talle väga eesti inimesed, kes on töökad ja õppimisvõimelised ning erinevalt lääne inimestest ei karda proovida uusi asju. Ainus, millest Eestis Heleniuse sõnul vajaka jääb, on kogemused.
Kuna Helenius on Eestis nüüdseks elanud juba peaaegu 15 aastat, on keelgi selle aja jooksul külge hakanud. Mees saab enda sõnul aru suuremast osast jutust ja loeb ka iga päev eestikeelsetest ajalehtedest uudiseid.
Ise rääkida ta veel ei julge, kuid püüab sellest barjäärist üle saada. Mis puutub eesti inimestesse, siis on Helenius väga üllatunud eestlaste vaikse loomuse üle. «Ütleme näiteks, et sa esined kusagil ettekandega ning ettekande lõpus uuritakse, et kas kellelgi on küsimusi, siis sa võid olla peaaegu kindel, et keegi ei küsi mitte midagi,» jutustab Helenius naerdes.
Lisaks sellele võib eesti inimestes näha mitmeid Nõukogude ajast pärit jooni – näiteks kinnine loomus ja kõikidesse asjadesse väikese kahtlusega suhtumine, mistõttu on siinsete ettevõtete juhtidega suhteliselt keeruline äri teemal juttu teha.
«Loomulikult ei reeda ka läänes keegi oma ärisaladust, aga siin ei taheta rääkida näiteks ka sellest, kes on ettevõtte omanik ja kust tulevad laenud,» selgitab Helenius. «Kõik on saladus ja pead väga palju vaeva nägema, et mingit infot kätte saada.»
Samuti ei hiilga maarjamaalased soome-inglise päritolu ärimehe hinnangul eriti otsekohesusega, mistõttu on vahel raske aru saada, mis on eestlaste jutu mõte ja mida potentsiaalne äripartner temalt tegelikult tahab.
«Näiteks ütleme, et ma teen tööintervjuud ja tahan teada saada, mis võiks olla võimalik palk, siis jäädakse mõtlema ja oodatakse pakkumist hoopis minult,» räägib Helenius.
Seoses tööintervjuudega on tema jaoks veel harjumatu mõtlemisaeg, mida eestlased endale tihti võtta tahavad. Samas aga märgib Helenius, et tallinlased armastavad väga palju väljas käia – kindlasti palju rohkem kui Helsingi inimesed. See aga muidugi ei tähenda, et inimesed omavahel rohkem rääkima hakkaksid.
Välismaalasest investeerimispankuri kontseptsiooni järgi meeldibki eestlastele väljas käia selleks, et lihtsalt olla oma sõpradega koos, lobisemine pole selle juures peamine. «Näiteks ma näen tihti, kuidas kolm meest lõunastavad ümber laua ja nad vaevalt ütlevad kogu lõuna jooksul mõne sõna,» kirjeldab ta.
Teine lugu on aga Heleniuse sõnul naistega – nende puhul on ta tihti tähele pannud täiesti väsimatult sädistavaid gruppe. Heleniuse perekond elab siiski veel Inglismaal ning tema maksud lähevad sinna. Kuid ta ei välista, et kunagi olukord muutub.
Kogu Baltikumis tegutseva reisiettevõtte Novatours Eesti haruettevõtte juht Raimondas Ušeckas on pärit Leedust ja sattus Eestisse elama 2004. aastal. Nimelt pakuti talle Leedus müügidirektorina töötades võimalust asuda Eesti kontorit juhtima ning mees astus karjääriredelil järgmisele pulgale.
Ušeckas kinnitab, et on juba oma olemuselt juhi tüüpi. Mis puutub ärilisse edusse, siis pole tema sõnul suurt vahet, kas ajad äri Eestis või Leedus. Tõsi küll, reisiettevõtjana töötades märgib ta, et eesti inimesed on altimad reisima – tänu hüppelisele majanduskasvule on eestlastel lihtsalt rohkem raha ja ka vaba aega.
Samuti on eestlastele iseloomulik oma puhkust pikalt ette planeerida. Mis puutub aga ärikultuuri, siis paneb Ušeckast imestama eestlaste komme tihti oma tööandjat vahetada ning vaid paar tuhat krooni kõrgema palga nimel kohe teise ettevõttesse üle joosta. Leedus tema sõnul nii ei tehta.
«Tihti ei hoolita sellest, et ettevõte on neid välja õpetanud, investeerinud nende haridusse ja arvestanud nendega, lihtsalt minnakse mujale,» kurdab Ušeckas. «Ja see pole ainult minuga nii, seda on öelnud ka paljud teised Leedu ettevõtjad.»
Samuti paneb teda hämmastama see, kuidas noored eesti tüdrukud, kellel pole mingit töökogemust ega kõrgharidust, tahavad tulla firmadesse tööle ja küsivad selle eest kohe 8000 – 10 000 krooni netopalka kuus.
Positiivselt on leedukat aga siin üllatuma pannud meie loodussäästlik suhtumine – näiteks maksumärgiga pudelite tagastamine, mida Leedus ei ole veel juurutatud. Peale selle on Ušeckas siinsetes pubides saanud suureks sõbraks karaokega – tema sõnul on see suurepärane vahend, kuidas võõrad inimesed kiiresti omavahel suhtlema hakkavad.
Oma Tallinna korterisse lubabki ta järgmise asjana muretseda karaokekomplekti, et saaks ka kodus laulupidu korraldada. Rääkides naljakatest seikadest eestlastega, meenub Ušeckasele, kuidas Leedus olles arvavad paljud eestlased, et see on võõras riik ja mitte keegi ei saa aru nende keelest, mistõttu võib vabalt näiteks eesti keeles ropendada. «See pole olnud mitte ainult üks kord, kui ma kuulen Kaunase peatänaval «kuradit» või mõnda muud halba sõna,» räägib ta.
Mis puudutab Eesti väikest ja piiratud turgu, siis on siin hakkama saamine Ušeckase sõnul küll keeruline, kuid siiski võimalik. Enne Ušeckase ametisse asumist oli Novatours Eesti reisiettevõtetest umbes kolmandal kohal, nüüd on nad aga tõusnud turuliidriks. Praegu on Ušeckasel plaanis hakata laiendama oma ettevõtet Kesk- ja Lääne-Euroopa suunas.
* Artikkel ilmus Postimehe lisaväljaandes Otsustaja
|
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Egert Kamenik |
Tallinna Raeapteek muutub tegevmuuseumiks
Tallinna Kesklinna valitsuse, SA Communa Bonum ja MTÜ
Revali Raeapteegi Muuseum esindajad otsustasid tänasel nõupidamisel, et senisest
muuseumitoast Euroopa vanimas tegutsevas apteegis saab tegevmuuseum.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
