| Uurimisretke korraldav USA firma Odyssey Marine Exploration on selleks loa taotlenud nii Briti kui ka Hispaania valitsuselt, vahendas YLE. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | qw
oliver tiks, sa ise kindlasti saad aru miks oh miks on selline uudis Tallinna Uudiste rubriigis aga ...
kummist
viiekümmne meetrine laev mahutab 500 meest.Müstika
|
|
Kusagil väina põhjas lebav 50 meetri pikkune HMS Sussex oli admiral Sir Francis Wheeleri lipulaev. Ajaloolased usuvad, et Wheeleril võis olla salajane ülesanne toimetada suur rahasumma, mis tõenäoliselt oli kuldmüntides, Savoia hertsogile, et tagada tema toetus ja kindlustada sellega Inglismaale võit Prantsuse päikesekuninga Louis XIV üle. HMS Sussex aga sattus teekonnal läbi Gibraltari väina tugevasse tormikeerisesse ja läks koos 500-liikmelise meeskonnaga põhja. Selle pardal väidetavalt olnud varandus ei jõudnud seega kunagi adressaadini. Laevavrakis peituva kulla väärtus võib tänapäeva vääringus ulatuda 3,3 miljoni euroni, mis jagataks uurimisrühma ja Suurbritannia riigi vahel. Kullalasti endas varjav vrakk võib lebada umbes 800 meetri sügavusel merepõhjas, kuhu sukeldujad ligi ei pääse. Ameeriklased kavatsevad seetõttu kasutada väikeseid sukeldumisaluseid, roboteid ja kajaloode. Kaua kogu ekspeditsioon aega võib võtta, ettevõtte esindajad öelda ei osanud. Odyssey Marine Exploration otsis sama vrakki juba ka mullu, kuid siis käskis Hispaania valitsus uuringud lõpetada, kartes, et ameeriklased võivad rüüstada Hispaania kultuuripärandit. Nimelt on võimalik, et vrakk, mida peetakse HMS Sussexiks, võib hoopis olla mõni Hispaania kaljas. Seetõttu kaasati nüüd uurimisretkele järelvalvet pidama ka Andaluusia arheoloogid. Hispaania rannikuvetes arvatakse merepõhjas lebavat üle 700 laevavraki, mis läksid põhja 16. ja 19. sajandi vahel. Neist paljude lastiks oli kuld või hõbe Ladina-Ameerikast. Hispaania arheoloogiaprofessori Manuel Martķn Bueno sõnul lebab näiteks Cadizi lahes rohkem kulda, kui on Hispaania riigipangas. Toimetas Oliver Tiks, PM online |
