| Soosaar leidis, et nelja keskmise palga ja hüvitistega ligi 64 000 krooni teenivate riigikogulaste seas on ka neid, kelle võimete laeks on parteisõdurina õigel ajal õigele nupule vajutada, ning riigikogu määrdunud nägu aitaks puhastada õiglane tasusüsteem. «Võetagu riigikogulaste ja tipp-poliitikute palkade ning pensionide kujundamispõhimõtte määramine riigikogu käest ära,» tegi Soosaar eilse Postimehe arvamusküljel ettepaneku. «Moodustatagu täiesti erapooletu väike komisjon nende küsimustega tegelemiseks.» Eesti Maaülikooli rektori nõunik, kirjandusteadlane Peeter Olesk leidis, et palgaküsimust ei õnnestu neutraalsele komisjonile delegeerida, sest sellist komisjoni ei õnnestu kokku panna. Palk ei tee targemaks «Kust me võtame täiesti sõltumatud inimesed, kui kõik on valimistel ühe või teise erakonna poolt hääletajad,» tõdes Olesk. «Olen aga täiesti selle vastu, et söögikulud kaetakse riigikogu kantselei arvelt, sest ma ei usu, et see kõik on tõepoolest kohtumine valijatega.» Olesk rõhutas, et talle on oluline, kas palga tõustes suureneb ka riigikogulase efektiivsus. «Seda seost ma paljudel juhtudel ei näe, sest palga tõustes jääb efektiivsus samaks,» nentis Olesk. «Riigikogu liikme puhul jääb mulje, et palgakasvuga muutuvad riigikogu liikmed järjest targemaks, ent tegelikult on riigikogu liikme intelligentsus ja tavavalija intelligentsus korrutada kahega, jagada kolmega.» Äsja riigikogu ukse enese taga kinni löönud ja ettevõtlusesse suundunud Meelis Atonen leidis, et tegu on pseudoprobleemiga, sest rahvale olulisi otsuseid langetavad inimesed ei saa olla alamakstud. Erapooletuid pole «Kui luua erapooletu komisjon, siis tekib alati küsimus, kes on need Eesti erapooletud inimesed ja kas nemad jäävad siis kriitikavabaks,» ütles Atonen. Ta jätkas: «Kõige kasulikum oleks siis muidugi panna sellesse komisjoni olukorda hindama töötud ja nemad leiaksid, et palk võiks olla 5000 krooni. Siis nad imetleksid, et jube hea palk ja võiks ka ise kandideerida, ja lõpuks saame siis sellise riigikogu.» Atonen avaldas lootust, et keegi ei usu Eestis, nagu võiks rahva valitud saadik saada kuus ühe keskmise palga. «See ju tähendab seda, et seal istuksid inimesed, kes muutuvad ilmselgelt lobistidele kättesaadavaks,» nentis Atonen. «Kui aus olla, siis umbes 30–40 riigikogu liikme palka tuleks nende panuse eest veelgi tõsta.» Ka endine poliitik, ettevõtja Jüri Mõis leidis, et see pole tõeline probleem. «Saadikute palk pole meie ühiskonna probleem. Nende asjadega, mis töötavad, ei pea tegelema,» sõnas Mõis ja leidis, et praegu pole karjuvat vajadust süsteemi muuta. Soosaare ideed pidas Mõis rumalaks. «Kes sinna sõltumatusse komisjoni satuvad? Rahva arvamust on võimalik igal juhul nende vastu keerata ja minu arvates on praegune riigikogu liikmete palgatase sobiv,» ütles Mõis. 15-aastase Toompea-staa˛i järel läinud aasta lõpus saadikutööst loobunud Liina Tõnisson leidis, et kuna palgateema on avalikkuse silmis kohati isegi uskumatult põletav küsimus, siis peaksid riigikogu fraktsioonide liidrid suutma rahvale seletada, miks on see süsteem õige ja hea. «Ja kui see ei ole rahva jaoks piisav, siis tuleb otsida uut lahendust,» leidis Tõnisson. Tema kinnitusel on parlamendi väiksemates ringkondades arutatud, et võib-olla ei peaks palku määrama mitte riigikogu eelmine koosseis tulevale koosseisule, nagu on praegune kord, vaid kuutasu määraks üks austusväärne kogu. «Ja see kogu teeks otsuse tulevase koosseisu tarvis, sest see printsiip on õige, et otsus tehakse enne uue koosseisu välja selgitamist. Vastasel juhul võib juhtuda nii, et see austusväärne kogu leiab, et oh, see kooseis tuli nii kehvasti kokku ja seal on valed jõuvahekorrad – anname neile vähem palka,» tõi Tõnisson näite. Tõnisson tunnistas, et kui aastaid tagasi riigikogulase töötasu keskmise palgaga siduda otsustati, ei osanud keegi ennustada, et keskmine palk ja mediaanpalk nii drastiliselt erinema hakkavad. «Ja kindel on see, et meie riigi algusaastail ja võib-olla ka praegu tuleb maksta riigikogulastele nii palju palka, et nad saaksid rahulikult ära elada ega kibeleks kirjatükkide kribamise või öise taksojuhtimisega lisapenne juurde teenima,» ütles Tõnisson. «Nad peavad olema pühendunud oma valijaskonna teenimisele.» Eesti suurim mahepõllutootja, Saidafarmi juht Juhan Särgava leidis, et teema pole tegelikult kära väärt ja praegune olukord võiks rahulikult edasi kesta. «Palga sisse võiks panna vaid esinduskulud, sest see valdkond on väljunud igasugusest viisakast vormist ja esinduskulusid arutades määrib Eesti Vabariik oma mundrit pudruga,» ütles Särgava. «On esinduskuludest palju tähtsamaid asju, mida arutada, haridusest lasteaedadeni.» Peagi ametisse astuv õiguskantsler Indrek Teder pidas vajalikuks märkida, et põhiseadus sätestab riigikogu liikmete palga seaduse ning seda seadust võib riigikogu muuta eeldusel, et muudatused hakkavad kehtima järgmise koosseisu puhul. «See, milliseid palga määramise mehhanisme seadusesse kirjutada, on seadusandliku võimu otsustada,» tõdes Teder. Üleskutse Riigikogu, peatage oma taltsutamatu palgatõus! Ajal,
kus isegi peaminister Andrus «Kõik on hästi!» Ansip räägib kokkuhoiust,
on meie riigis üks niigi hästi elav seltskond, kelle palk tõuseb tänavu
talvel jälle – seekord 20 protsenti! Ja tõuseb ka tuleval aastal ja
ületuleval aastal ja jääbki tõusma! Tegemist on muidugi Riigikogu 101 liikmega, kes saavad Eesti neljakordset keskmist palka. 90ndate
algul oli selline palgakord põhjendatud, et leida normaalseid inimesi
parlamenti. Kuid see palgasüsteem on juba ammu muutunud suurema osa
Eesti rahva jaoks sügavalt ebaõiglaseks. Riigikogu priiskav elu
süvendab pettumust poliitikas tervikuna ja viib alla Eesti riigi maine. Parteid
ja poliitikud, tulge mõistusele! Leppige kokku, et nii ei saa jätkata!
Mõelge välja uus palgakorraldus, mis ei riivaks rahva õiglustunnet. Ja
kui te ei suuda seda ise välja mõelda, siis kutsuge appi targad
inimesed. Meil on kõrini parteide jorast, et poliitikud ei suuda omavahel kokku leppida. Kurat võtaks, tehke asi ära! See
üleskutse ilmus eilses Eesti Ekspressis. Postimees ühineb kolleegide
üleskutsega ja kutsub kõiki lugejaid üles nõudma riigikogu liikmete
palgakorralduse muutmist. |
