|
Uurija Eugene Butcher ja tema kolleegid leidsid, et päikesekiirguse toimel
käivitus inimnahas immuunsüsteemiga seotud reaktsioon, kirjutab
Sciencedaily.com.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | teine enn
Jah, mõelgem nüüd isegi kas või seda, kuid suur osa maailmamajandusest on otseselt või kaudselt seot...
m
uups, kiirgustigedust küll silmas ei pidanud, kiirgustihedus ikka:)
|
|
Uurijad tegid avastuse, et päikesekiirgus reguleerib naha immuunsüsteemi
rakkude tööd, aktiviseerides vitamiin D3.
Vitamiin D3 tekib nahas otsese päikesekiirguse mõjul. Selle vitamiini mõjul
hakkavad kahjustatud ja haigeid rakke hävitavad ning teiste immuunsüsteemi
rakkude tööd reguleerivad T-regulatoorsed rakud naha pindmises kihis paljunema.
Teadlaste sõnul aitas uus avastus tõendada, et väliskeskkonnale avatud
nahaosade rakud on võimelised kontrollima immuunsüsteemi ja vastavalt vajadusele
suunama T-rakke kahjustatud osade parandamisse.
«Päike on nahale hea niikaua, kuni see kahjustusi ei tekita,» sõnas Butcher.
T-regulatoorsed rakud on immuunregulatsiooni tagav mehhanism. T- rakud võivad
vältida põletikuliste haiguste kujunemist ja nende aktiivsust mõjutavad olulisel
määral sünnipärased immuunstimulaatorid.
Vitamiin D3 moodustumine organismis toimub peamiselt päikese toimel või
solaariumis, täpsemalt öeldes UVB – kiirte toimel. Vitamiin D3 on tähtis hormoon
luude moodustumisel, kaitstes luustikku osteoporoosi eest. Vitamiin D3 aitab
kaasa kaltsiumi ladestumisele luudes.
Sellele «päikesehormoonile» omistatakse veel palju teisigi kasulikke omadusi.
See stimuleerib immuunsüsteemi, suurendab organismi füüsilist vastupanuvõimet,
leevendab depressiooni ja mõjub positiivselt südamele ja vereringele.
Ultraviolettvalgusega ravitakse tõhusalt ka nahahaigusi, näiteks aknet,
psoriaasi ja neurodermatiiti. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
