|
Katsed ülekaaluliste inimestega näitasid, et kalor on ikka kalor, olenemata
sellest, kas see kaotatakse dieeti pidades või tervisejooksu tehes, kirjutab
Reuters.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | murka
ma arvan kah, et ega vahet pole, kas inimesel on kehal allavõtmisest jäänud rippuv valge nahk ja tor...
to skeptik
pyhast vaimust ei lahe ei paksuks ega ela ka ara. Yks inimene suunab oma yhest 800 kcal toidukorrast...
|
|
Teadlased avastasid samuti, et pole olemas viisi, kuidas kaotada valikuliselt
ainult kõhul või reitel olev rasv. Samuti lisas uuring tõendeid selle kohta, et
lihasmassi suurendamine ei paranda kuidagi ainevahetust ega aita dieedipidajatel
veelgi rohkem kaalust alla võtta.
«Asja iva peitub kalorites,» ütles uuringu juhtivautor dr. Eric Ravussin
Louisiana riiklikust ülikoolist.
«Nii kaua, kui energia puudujääk jääb samaks, väheneb kehakaal, rasvaprotsent
ja alakõhul olev rasvapolster samal määral.»
Ravussini sõnul on ajakirjas Journal of Clinical Endocrinology &
Metabolism avaldatud uuring üks vähestest, mis viidi läbi kontrollitud
tingimustes ning mis näitas, mis inimkehaga dieedipidamise ja treenimise ajal
päriselt toimub.
Ravussini meeskond testis vabatahtlikke esialgu hoopis teistsugusel põhjusel
– et näha, kas väiksemas koguses kalorite tarbimine pikendab inimeste eluiga.
Range dieet on nimelt aidanud loomadel – alates vihmaussidest kuni koerteni –
kauem elada, kuid ahvide ja inimeste uurimine võtab kauem aega.
Teadlased testisid 24 inimest, kellest 12 olid kindla kalorite arvuga
piiratud dieedil ning ülejäänud 12 pidasid dieeti ja tegid lisaks sellele 6 kuu
jooksul 5 korda nädalas trenni.
Dieedipidajad sõid normist 25 protsendi võrra vähem, samas kui teine grupp
vähendas oma tarbitavate kalorite kogust 12,5 protsenti ning suurendas füüsilist
aktiivsust nii, et kaotada kalorites veel 12,5 protsenti.
Veel 10 vabatahtlikku olid kontrollgrupiks.
Mõlema grupi vabatahtlikud kaotasid umbes 10 protsenti oma kehakaalust, 24
protsenti oma rasvamassist ning 27 protsenti sisikonna rasvast. Viimast peetakse
kõige ohtlikumaks rasvaks, kuna asudes siseorganite vahel, suurendab see
südamehaiguste ja diabeedi riski.
Ravussini sõnul ei muutnud kumbki lähenemine rasva jaotumist kehal.
«Ilmselt on inimesed geneetiliselt programmeeritud rasva ladestumisele
konkreetsetele kehaosadele ning sellest on raske jagu saada,» lisas
Ravussin.
Kuigi uuringu tulemused näitasid, et vahet pole, kas pidada dieeti või
kombineerida seda treeninguga, ei soovita Ravussin siiski tervisele kasulikust
treeningust loobuda.
Teadlased leidsid uuringust ka tõendeid, et päevase kaloraaži vähendamine 25
protsendi võrra kas dieedi või dieedi ja treeningu koostoimel võib tõepoolest
pikendada eluiga. Toimetas Marina Zemtsovskaja, PM online |
