Tehnika

Alates esimese transistori sünnist 1947. aastal on pooljuhttehnoloogia läbi teinud meeletult suure arengu ning äsja avaldatud Inteli 45 nm tehnoloogia viib seda veelgi kaugemale tulevikku.

Transistorite areng:

VIIMASED KOMMENTAARID io transs on maakeeli  mikrolüliti, mis  kristallilises seisus  annab vastavalt kas  impulsi= 1 või ei  anna... VX To AS: Se protsess on  tõepoolest ime! Aga  transistore  protsessori sisse ei  panda -   fotolitograafi... Teised kommentaarid

1947, 16. detsember –William Schockley, John Bardeen ja Walter Brattain ehitavad Bell Labs’is esimese transistori.

1950 – William Schockley loob esimese bipolaarse transistori, mis vastab kaasaegsele transistorile.

1953 – Turule ilmus esimene transistore kasutav seade – kuuldeaparaat.

1954 – Esimene transistorraadio Regency TR1 kasutab nelja germaaniumtransistori.

1961, 25. aprill – Robert Noyce saab esimese patendi integraalskeemi alal.

1965 – Gordon Moore avaldab Electronics Magazine’is oma legendiks saanud Moore’i seaduse – transistoride arv kiibis kahekordistub iga aastaga (kaasajal on seda kohendatud kahele aastale).

1968 juuli - Robert Noyce ja Gordon Moore lahkuvad Fairchild Semiconductor’ist ning loovad oma elektroonikafirma Intel (lühend INTegrated ELectronics’ist).

1969 – Intel loob PMOS ränilülititega transistortehnoloogia.

1971 – Intel üllitab oma esimese mikroprotsessori 4004. See 1,58 x 3,16 mm ja 10 mikroni tehnoloogias valmistatud integraalskeem sisaldas veidi üle 2 000 transistori.

1978 – 16-bitine Intel 8088 sisaldab juba 29 000 transistori ning töötab taktsagedustel 5 MHz, 8 MHz ja 10 MHz. Selle protsessori kasutuselevõtt IBMi kuulsas PC arvutis 1981. aastal lennutas Inteli maailma suurimate ettevõtete (Fortune 500) hulka.

1982 – 80286 sisaldab 134 000 transistori ning töötab juba 12,5 MHz taktsagedusel.

1985 – Ilmub esimene 32-bitine protsessor 80386, mille 275 000 transistori on üle saja korra enam kui esimesel 4004-l.

1993 – Intel loobub numbrinimelistest protsessoritest ja võtab kasutusele kuulsa Pentiumi kolme miljoni transistoriga, mis on valmistatud 0,8 mikroni (800 nm) tehnoloogias.

1999 veebruar – Intel toob turule modifitseeritud arhitektuuriga väga eduka protsessori Pentium III. Pentium III sisaldas 9,5 miljonit transistori ja oli valmistatud 180 nm tehnoloogias.

2002 august – Intel hakkab kasutama oma uues 90 nm tehnoloogias venitatud ränist (strained silicon) plaate. Samuti kasutatakse vasest kontakte ja madalatemperatuurilisi dielektrikuid.

2003 – Ilmub Centrino tehnoloogia koos Pentium M protsessoritega, mis sisaldavad 77 miljonit transistori ja on valmistatud 130 nm tehnoloogias.

2005 – 90 nm tehnoloogia saabub lõpuks turule Pentium D esimeste kahetuumaliste protsessoritega, mille transistoride arv on tõusnud juba 230 miljonini.

2006 – 90 nm tehnoloogias Dual-Core Intel Itanium2 protsessorist saab suurima transistoride arvuga mikroprotsessor maailmas – 1,72 miljardit. Juulis ilmuvad aga juba 65 nm tehnoloogias praegu maailma võimsaimad Core 2 Duo mikroprotsessorid transistoride arvuga 290 miljonit. Aasta lõpus ilmuvad esimesed neljatuumalised protsessorid transistoride arvuga 580 miljonit.

2007 jaanuar – Intel teatab uuest 45 nm tehnoloogiast, mis kasutab uudseid materjale ja metall-lüliteid, mis lubavad oluliselt vähendada lekkevoole transistoride miniaturiseerimisega ning vähendada energiatarvet ja soojuseraldumist. Uude protsessoripõlvkonda koodnimega Penryn hakkab kuuluma 15 protsessorit Core 2 Duo, Core 2 Quad ning Xeon laua- ja sülearvutite ning serverite tarbeks. Müüki peaksid 45 nm protsessorid saabuma juba teisel poolaastal.