Kaks aastat tagasi kevadel vastu võetud nimeseadus kärbib lapsevanemate voli
vastsündinule keerulist eesnime panna, kuid võõrapäraseid ei välista.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | to trollander
Lühendid:
LE — Lõuna-Eesti murretes
Lv. — liivi keeles
LäE — Lääne-Eesti murretes
näit. ...
to trollander
Tüüpiline kitsarinnaline väikekodanlane. Sinusuguse lapsel on ilmselt tõesti nimeks Alabreetsa-Custi...
|
|
Pärnu
maavalitsuse perekonnaseisuosakonna juhataja Aino Lankotsa ütles Pärnu
Postimehele, et neil on väga raske töötada, sest ühest küljest peavad nad
arvestama seadusega, kuid teisalt üritavad lapsevanematele vastu tulla, et nad
saaksid sellise nime, nagu soovivad.
Töö kui teadus
«Uue seaduse mõte on kaitsta eesti
keelt ja eesti nimesid, mis tähendab, et nimi peab vastama eesti õigekirja
reeglitele,» selgitas Lankots. Samal ajal tohib lapsele panna teisest keelest
pärit nime, kuid siis peab see vastama selle keele reeglitele, mis teeb nime
registreerijatele asja keeruliseks, sest töötajad peavad võõrnimedega väga
hästi kursis olema. «Sageli on piir lubatud ja lubamatu vahel väga õrn. Näiteks
on lubatud tüdrukunimed Agneeta ja Agnetha, kuid mitte Agneetha, sest see pole
ühegi keele reeglitele omane. Tekib küsimus, miks,» toob Lankots näite sellest,
et perekonnaseisuosakonna inspektorite töö on nagu täppisteadus. Välismaiste
nimede rägastikus orienteerumiseks on perekonnaseisuosakonnal nimetabel, mida
täiendatakse pidevalt. Samuti kasutatakse igapäevatöös Internetist saadaolevat
nimestatistikat, kuid kõiki maailma nimesid pole sealgi. «Kui mõne nime
registreerimisel kahtleme, on töötajal õigus vanemale öelda, et võtame aja
maha. Soovitame neil meelde tuletada, kust nad nime leidsid, äkki saavad meile
selle allikat näidata,» selgitas Lankots. «Omalt poolt teeme kõik, et nimi
pandud saaks, tihtipeale leiame vanemaga kompromissi mõni täht ära jätta või
välja vahetada, et nimi vastaks seadusele.»
Pärnus elava Mailiis Jõgise tütre
Melite nimesaamislugu oli lihtne, kuigi tegemist ei ole väga sageli esineva eesnimega.
«Et me ei teadnud, kas sünnib poiss või tüdruk, leppisime mehega kokku, et
poisile valin mina nime ja tüdrukule tema,» jutustas Jõgis. «Melitet oli ta
kuskil varem kuulnud ja see hakkas meeldima. Nimi pole küll keeruline, kuid
alguses ei jää see võõrastele meelde.»
Pilk tulevikku
Küsimus, kas eestlasest vanem võib oma lapsele ka näiteks Mohammed nimeks
panna, pani Lankotsa mõtlema, kuid pärast Internetist vaatamist märkis ta, et
originaalkirjapilti kasutades ei ole neil õigust keelduda.
Isegi kui see on
seadusega lubatud, taunib juhataja vastsündinutele keerulise kirjapildiga
nimede panekut, sest sageli on lapsel endalgi seda tulevikus raske hääldada,
teistest rääkimata. «Pisikesed ei saa ju otsustada, mis neile meeldib ja mis
mitte, sellepärast peaksid vanemad hetkeemotsioonid kõrvale jätma ja oskama
tulevikku vaadata,» leidis Lankots. Juhataja jutu järgi pole võimatu, et raske
nimega laps otsustab suureks saades selle lihtsama vastu vahetada. Kuid siis
tuleb silmas pidada, et nimeseadus lubab eesnime vahetada vaid üks kord, seda
tehes tagasiteed enam pole. Oleks lihtsam, kui vanem oma järglast sellisest
dilemmast säästab ja ise hoolikalt kaalub, kas omapärast, kuid eestlastele
keerulist nime on tingimata vaja.
«Pärnus on noormees, kes tahtis oma
ametlikuks nimeks registreerida Aadu Sitapea. Ta põhjendas soovi sellega, et
tal on välismaal palju tuttavaid, kes saadavad talle kirju Shit Head nimele,»
jutustas Lankots. «Küsisin temalt, et kui mingil ajal hakkavad sündima väikesed
Sitapead, kas tema meelest neile meeldiks selline nimi. Siis ta mõtles ümber.»
Venelane hoiab traditsioone
Lankotsale on silma jäänud, et võõrapäraseid nimesid kasutavad eelkõige
eestlased, vene rahvusest inimesed on rohkem traditsioonides kinni. Ja kuigi
võiks eeldada, et võõrapärase kõlaga nimi pannakse lapsele, kelle üks vanem on
välismaalane, see niimoodi ei ole.
Linda Forresti tütar Annabel Liesel Shaylee
sündis Pärnus ja tema nimigi registreeriti siin, kuid nüüd elab perekond
Inglismaal. Tütar sai kolm nime eelkõige sellepärast, et tema inglasest isal on
kolm nime. «Mulle on välismaa nimed alati meeldinud, kuid Eestis elades poleks
ma seda lapsele pannud,» kinnitas Forrest. Tüdrukut kutsutakse peamiselt
Annabeliks, sest see on rahvusvaheline ja lihtne nimi, mis jääb nii eestlasele
kui inglasele meelde. Forresti sõnade kohaselt neil nimepanekul probleeme ei
tekkinud, perekonnaseisuosakonnas küsiti vaid, kas sellised nimed on Inglismaal
kasutusel. Samuti pole keegi temasse Eestis haruldase nime tõttu halvustavalt
suhtunud.
Ka kohalikuga ettevaatlikud
Võõrapäraste kõrval on lastele pandud kohalike nimede arv kaduvväike.
Eestipäraseid nimesid nagu Jaan, Ott, Ants, Mai, Pille, Oskar ja Linda küll
kasutati möödunud aastal, kuid vaid üksikutel juhtudel. Samal ajal on nimeinspektorid
ettevaatlikud Muinas-Eesti nimede andmisel, igale juhtumile tuleb läheneda
individuaalselt.
> Loe edasi |
