| Nagu paljudel teistel liiklusõnnetuse ohvritel on ka
Rital tekkinud mõte, et riik võiks siinkohal appi tulla – maksta ohvrile
kohtuotsuse järgi moraalse kahjusumma välja ning seejärel ise kurjategijalt raha
nõuda, kirjutab Kirsti Vainküla SL Õhtulehes.
Oleks Rita teadnud, et moraalse kahju hüvitamise nõudmine on sedavõrd
piinarikas, poleks ta seda ette võtnud.
Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige Kristjan Niinemaa toob näiteks
Prantsusmaa, kus tegutseb just sel eesmärgil loodud kuriteoohvrite nii-öelda
garantiifond. «Kui süüdlasel vara pole, võtab fond krediidiriski ja tagasimaksed enda peale. Kuriteo põhjustajal ei saa tekkida karistamatuse tunnet, et kui raha pole, siis ta niikuinii ei maksa. Kui kurjategija ütleb, et tal raha pole, tuleb seda teenida või laenata. Ja siinkohal võib ühiskond aidata koormust ajas jaotada.» Paljude Euroopa riikide kommet hüvitada moraalne kahju liikluskindlustuse rahaga Niinemaa aga heaks ei kiida, sest see ajaks kindlustusmakse väga kõrgeks. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiosakonna juhataja Ene Pälli sõnul saavad autoõnnetustes kannatanud moraalset kahjutasu nõuda praegu vaid tsiviilkohtus. «Ohvriabi mõistes siin riik appi ei tule. Meie ei tegele autoavariiohvritega. Neile hüvitab ravikulu kindlustusfirma. Ohvriabi seaduse alla ta mingil juhul ei lähe.» Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe ütleb, et sellist süsteemi, et riik hüvitaks ohvrile hingevalu ning siis kasseeriks raha omakorda süüdlaselt sisse, pole veel üheski ministeeriumis arutatud. Tervet Eestit vapustanud õnnetus juhtus 2002. aasta juunis Pärnus, kus purjus Karin Arula sõitis Jannseni tänava ja Tallinna maantee ristmiku vöötrajal Opeliga Rita Kalbusele (46) ja tema 12-aastasele tütrele otsa.
Kui tüdruk pääses õnnetusest kriimustuste ja šokiga, siis emaga läks
hullemini: Rita jäi auto alla kinni. Ehkki ta täiest kõrist kisendas, sõitis
juht edasi ja peatus alles pool kilomeetrit hiljem, kui teised juhid oma
autodega tal tee tõkestasid.
Auto all lohisenud Rita vigastused olid sedavõrd rängad, et suurte valude
pärast hoiti teda terve nädala haiglas narkoosi all. Järgmised neli nädalat
tohtis ta ainult voodis lamada.
Varem piirivalves Läti piiril töötanud Rita kaotas töö, vigastused tegid
temast invaliidsuspensionäri. Toimetas Kristiina Mõttus, PM online |