Nii näiteks tõstis Tšehhi miinimumpalka aasta alguses 7,2 protsenti, samal ajal kui inflatsioon oli riigis mullu 2,6 protsenti, vahendab Eesti Väliskaubanduse Liit.

Veel 11 euroliidu riiki tõstsid aasta alguses miinimumpalkasid üsna suurelt.

Miinimumpalga tõusu rekordile on siiski lähenemas Bulgaaria ja Venemaa. Bulgaaria valitsus on lubanud miinimumpalga 26-protsendilist tõusu. Vene riigiduuma on vastu võtnud seadused, mis näevad ette koguni 83-protsendilist miinimumpalga kasvu järgmise aasta maiks.

Analüütikute hinnangul on rikastes Lääne-Euroopa riikides sellised palgatõusud pigem poliitilised, kui majanduslikud.

Suurbritannias saab miinimumpalka vaid 6-7 protsenti töötajatest, mistõttu ei mõjuta see palgakategooria üldist palgataset.

Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias on miinimumpalkade ühtlustamine küll ägedaks vaidlusteemaks valitsuse ja ametiühingute vahel, kuid laiemat mõju nende riikide majandusele väga madalate palkade tõstmises ei nähta.

Kesk- ja Ida-Euroopas riikides on miinimumpalga saajaid töötajate hulgas Lääne-Euroopaga võrreldes oluliselt rohkem, mistõttu ka palgatõusust tulenev inflatsioonisurve on suurem.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.5