Inimesed pole sugugi alati oma nakatumises süüdi, ütleb 20 aastat aidsi ja HIV-nakkuse raviga tegelnud Marika Raukas ning toob mõned asjakohased näited: «50ndates meesterahvas sattus välisreisil autoõnnetuse tunnistajaks ja tormas appi. Esmaabi andes puutus ta kokku kannatanu verega ja sealt tõenäoliselt sai nakkuse. Või siis nooruke tütarlaps, kellel on olnud ainult üks seksuaalpartner, mistõttu arstid said nakatumise hetke diagnoosida sama hästi kui päevapealt.» | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | Eesti epideemia arvudes
HIV kandjaid 100 000 elaniku kohta:
Eesti: 50
Läti: 13
Soome: 5,6
Rootsi: 4,3
Leedu: 1,8
(Al...
brainsile
Kui võetakse kasutusele digitaalne terviselugu, siis enam naljalt arstide poole ei pöördutagi.
|
|
Nii ongi HIV väljunud süstivate narkomaanide võrdlemisi kinnisest ringist ja murrab aina julgemalt teed tavainimesteni, olemata enam «nende» probleem. «Me ei saa suhtuda niimoodi, et kõik haigestunud on milleski süüdi, ja neile silti külge panna,» tõdeb Raukas, kes alustas HIV-positiivsete ravimisega kohe pärast ülikooli lõpetamist. «Alguses vaatasin tööd vanema kolleegi selja tagant, aga 1992. aastast olen pidevalt selle haigusega tegelenud,» mainib Raukas, kelle sõnul on ühiskonna suhtumine vahepeal läinud mõnevõrra tolerantsemaks ja ka haiged ise muutunud. Levib kiiresti «Algusaastatel oli hirm ikka väga suur,» räägib Raukas. «Tavaliselt on nii, et mida rohkem hakkab haigus inimesi isiklikult puudutama, seda vähem kardetakse. Kui vähe oli haigeid enne ja kui palju on neid nüüd! Võtame näiteks Narva – seal teab peaaegu igaüks mõnd HIV-positiivset, olgu see siis sugulane, lähem või kaugem tuttav.» «Omal ajal marssis mõni haigla vastuvõttu sisse, nagu oleks orden rinnas – et mina olen HIV-positiivne ja mina nõuan,» meenutab Raukas. «Nüüd moodustavad mu patsientidest umbes poole tavalised, heteroseksuaalsed inimesed.» Raukase sõnul on haigus jõudmas n-ö küpsesse järku. Kui 1999. aastani tuli kümne haigestunud mehe kohta üks naine, siis nüüd on vastav suhe kaks meest – üks naine. «Juba lähitulevikus on naisi ja mehi võrdselt, sest see haigus ei olene soost,» nendib arst. «Suguelu elamine on inimese põhifunktsioon, aga õnnetused tulevad ikka kaitsmata juhuvahekordadest. Mõeldes nende tavaliste keskklassi pereisade peale, kes Koplis prostituudi autosse võtavad, hakkab mul lihtsalt õudne!» Kui inimene oma nakatumisest teada saab, on ta esimene reaktsioon tihti, et doktor, ärge palun sellest kellelegi rääkige. Raukase meelest tuleb partnerile kõik ausalt ära rääkida, ent ta teab ka inimesi, kes on oma haigust kümme aastat varjanud. Andmekaitseseaduse järgi polegi arstil õigust pereliikmetele midagi rääkida, tema saab ainult inimest mõjutada seda tegema. Tavaline haigus Eestis on kõige rohkem registreeritud HIVi esmajuhte Euroopas – 2006. aastal 504 juhtu miljoni elaniku kohta. Keskmine registreeritud juhtude arv Euroopas on 111. Kiireim levik on praegu 24–34-aastaste hulgas. Siiski ei saa olukorda pidada lootusetuks, sest meil on olemas ravimid, mis aitavad haigestunul jätkata tavapärast elu. «Tänapäeval on põhiline, et kui haige teeb seda, mida peab tegema, siis on tal võimalik suhteliselt rahuldavalt kogu elu ära elada,» ütleb Raukas, kes peab oluliseks teavitustööd ja julgustab inimesi ennast testima. «Kui saame hakata ravima piisavalt vara, siis on võimalik ka palju rohkem aidata,» mainib arst. Testi ennast HIV-nakkuse suhtes saab end testida: • aidsi nõustamiskabinettides – testimisel ei küsita nime ja see on kõigile tasuta • noorte nõustamiskeskustes saavad ennast lasta tasuta uurida kuni 18-aastased noored, 19–24-aastastel on vajalik haigekassakindlustus
• pere- ja eriarstide juures • Lisainfo: www.hiv.ee |
