Sisepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks kavatsebki Kreml juba lähiajal gaasimonopoli kasutada, kirjutas eilne Vene päevaleht Kommersant. Väljaandele on saanud teatavaks 22. novembrile planeeritud energeetika nõupidamise kava, kus president Putin määrab kindlaks energiasektori arengustsenaariumi lähiaastateks.

Väidetavalt plaanib Kreml panna veto gaasihinna suuremale tõusule Venemaa siseturul aastani 2009. Ehk ajani, mil riigiduuma ja presidendi valimised peaksid olema sobivate tulemustega möödunud.

Et valida Putinile endale sobiv järeltulija ja valimistel läbi suruda, selle nimel teeb praeguse riigipea administratsioon tööd tema teise ametiaja algusest peale. Ja pole alust arvata, et tema ideoloogid kõhklevad kasutamast ükskõik milliseid ressursse oma tahte läbisurumiseks presidendivalimistel.

Väärib meenutamist, et Vene energiatootmise juhid ja poliitikud ise on juba pikemat aega soovinud gaasihindade tõusu siseturul 45,3 dollarist kuupmeetri eest 80 dollarini. Gaasi madalate siseturuhindade tõttu on nimelt kehtestatud ka limiidid, kui palju riiklik elektritootja Gazpromilt odavat gaasi osta saab, ja need piirid ei vasta tootja vajadusele.

President Putin on seni jäänud vankumatuks ning käskinud riikliku elektritootmise juhil Anatoli Tšubaisil muude energiakandjate peale mõelda, et Venemaa ei peaks siseturu nõudluse tõttu strateegiliselt olulisemat gaasieksporti vähendama.

Nüüd selgubki, et madala hinna säilitamine on suuresti tingitud hoopis Kremli sisepoliitilistest plaanidest. Gazprom saab loa kõigest plaaniliseks 15-protsendiliseks hinnatõusuks Venemaal aastani 2009. Ja alles seejärel saab gaasimonopol kergitada gaasihinna majanduslikult põhjendatud tasemele – 90 dollarit kuupmeetri eest.

Otstarbe ohver

«Gaasihinnast on saanud poliitilise otstarbekuse ohver,» kommenteeris Kommersandile Kremli tõenäolist otsust investeerimisfirma Troika Dialog analüütik Valeri Nesterov.

«Nähtavasti jäävad kõik järsud liigutused presidendivalimistejärgsesse aega, nii et suur inflatsioonihüpe ja tootmiskliima halvenemine lükatakse lihtsalt paari aasta võrra edasi.»

Riiklikult suunatud gaasihinnaga mängimine läheb ekspertide hinnangul Gazpromile maksma arvestuslikult 16 miljardit dollarit. Kui Kremli kava 22. novembri nõupidamisel tõeks osutub, ei rõõmusta see kindlasti investoreid, kes peavad ilmselt leppima gaasimonopoli oodatust kesisemate majandustulemustega.

Samas üritab Gazprom riigisiseseid kahjusid kindlasti kompenseerida. Hiljuti Gruusiale pakutud gaasihind – 230 dollarit kuupmeetri eest – seda kahtlemata ei korva. Küll aga muudab vajadus gaasi läände turuhinnaga müüa üsna ebatõenäoliseks kartused, et Venemaa hakkab naftakartelli OPEC kombel Euroopale oma tahtmist peale suruma.

Turul peavad mõlemad pooled olema tehingust huvitatud. Seetõttu on Venemaa mõjuhoovaks pigem gaasi alla turuhinna müümine SRÜ riikidele, mis neid sõltuvusse seab, kui Gazpromi kava tõsta mõne välisostja jaoks gaasi maksumus turuhinna tasemele.

Vene gaasisurve Euroopas

• Aasta algul hirmutas Venemaa Ukrainat hinnaläbirääkimiste takerdumisel gaasikraani kinnikeeramisega. Seni oli Ukraina saanud gaasi turuhinnast tunduvalt odavamalt. Valgevene saab gaasi jätkuvalt Venemaa sisehinnaga.

• Gruusia president Mihhail Saakašvili teatas üleeile europarlamendis esinedes, et tema riik ei kavatse maksta gaasi eest 230 dollarit, nagu Vene monopol Gazprom nõuab, vaid otsib alternatiivseid energialahendusi.

• Läänemere põhja rajatav nn Vene-Saksa gaasijuhe on tekitanud hirmu eelkõige neis riikides, kellest uus toru mööda läheb. Venemaa on kahtlused survestamises tagasi lükanud põhjendusel, et soovib uut gaasijuhet avades suurendada tarneid Euroopa riikidesse. (PM)