| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | mot
Tüüpiline pealiskaudne rahvuslik jura, ainult seekord nii pikalt kirjutatud, et ei viitsi ilmselget ...
ex punk, ex skin
Kojamees täitsa ok sepp, Kahju aint, et vales erakonnas. Aga mis kommunismi puudutab, siis need loba...
|
|
Viimastel päevadel on Kojamees-Kruusimäe sattunud meedia huviorbiiti, sest loopis koos keskerakondlasest meelelahutustegelase Aivar Riisaluga Kanal 2 saates «TOP 10» rassistliku alatooniga märkusi, kirjutab Sakala. ««TOP 10» on šõu!»Nende kahe mehe repliigid neegrite ja türklaste kohta sundisid telekanalit vabandama ning ka Aivar Riisalu raputas endale ajakirjanduses tuhka pähe. Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna volikogu fraktsiooni esimees Toomas Tõniste pidas vajalikuks Tarmo Kruusimäe eest vabandada. Tema ise seda tegema ei kipu ning saate ümber tekkinud kisast-kärast end häirida ei lase. ««TOP 10» on meelelahutuslik ja süüdimatu saade, millel on oma reeglid,» põhjendab ta. «Ma rõhutasin enne saate algust Lengile (saatejuht Heimar Lenk — toim.), et seal olen ma kui Kojamees,» distantseerib poliitik Kruusimäe end saates öeldust ning lisab, et kui teda kutsutaks «Kahvlisse» või «Foorumisse», siis seal ta kindlasti niimoodi ei väljenduks. Kas ta on rassist ja nats? Kui ajakirjanduses mõisteti niisugused avaldused hukka, siis võrgukommentaarides jagunesid arvamused kaheks. Osa kiitis Kojameest selle eest, et ometi kord julgeb keegi välja öelda, mida paljud mõtlevad. Osa jällegi nimetas teda natsiks ja rassistiks. Kas on siis tegemist natsi ja rassistiga? «Ma polegi aru saanud, keda mõeldakse natsi all või kust see termin on tulnud. Kas selle all mõeldakse natsionaalsotsialistliku maailmavaate toetajat või rahvuslast? Neil kahel on ikka suur erinevus,» ütleb Tarmo Kruusimäe ning selgitab: «Esimesed on sotsialistid, rahvuslased on aga konservatiivid. Ei saa öelda, et kuu on juustust!» Seega pole tema mitte nats, vaid rahvuslane. Aga kuidas on lood rassismiga? «Punkarina ei ole mulle inimese nahavärv ega sugu üldse olulised. Rahvuslasena võin aga öelda, et inimese vastu, kes on hüljanud oma kodumaa, ei tunne ma mitte mingisugust austust,» teeb Kruusimägi asja selgeks. «Ringirändajate ja õnneotsijate suhtes olen seisukohal, et kui inimene läheb külla ja hakkab seal oma reegleid kehtestama, siis see on taunitav.» Freddyga ühel pool Möödunud laupäeval esines Viljandis punkbänd Psychoterror, kes oma laulutekstides manab lisaks rikkuritele ka poliitikuid ja võimumehi. Kui paarkümmend aastat tagasi punkisid Kojamees ja Psychoterrori laulja Freddy koos Nõmme kultuurimaja kontsertidel, siis missugune on nende suhe praegu? Poliitikuna peaks ju Kojamees-Kruusimäe olema Freddyga eri pooltel. «Me oleme seniajani ühel poolel,» kinnitab Kojamees. «Freddy on radikaalne ja sirgeselgne vend ning tema laulutekstid poliitikute ja rahameeste pihta... Tal on tõesti hea kõnepruuk! Olen nautinud tema sõnade lihtsust ja räigust. Tal on ridade vahe tunduvalt paksem kui üksikud sõnad.» Ei mõista noori anarhiste Kojamehe arvates on nad Freddyga sarnased seetõttu, et kummagi maailmavaade pole vasakpoolne. «Me oleme mõlemad tulnud Nõukogude ühiskonnast, kus olid keelatud kultuurid, mida kommunistlik partei ei olnud heaks kiitnud,» räägib Kojamees. «Seetõttu oleme mõlemad opositsioonis tänapäeva noorte punkaritega, kelle seas on levinud trend olla sotsialist või kommunist.» Kojamees-Kruusimäe on tänapäeva Eesti punkarite-anarhistidega opositsioonis ka selles kontekstis, et kui anarhiste koondav organisatsioon Punamust protesteerib Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi Eesti külastamise vastu, siis Isamaa ja Res Publica Liit on arvatavasti üks suuremaid Bushi toetavaid erakondi Eestis. «See, et meil need karusnaha vastased ja anarhistid tänavale välja on tulnud, on igapidi hea: kodanikkond on ärganud,» leiab Kojamees. Küll aga ei saa ta oma sõnul aru Punamusta ideoloogiast ja sellest, miks pagana pärast on nad selle punase endaga sidunud. «Välismaal on anarhistid end, jah, kommunistidega sidunud. Aga kui siinsed anarhistid end samuti kommunistidega ühendavad, siis on nad ju laias laastus üheskoos nendega, kes omal ajal J.M.K.E-d, Velikije Lukit, Kulot ja teisi bände keelasid ning inimesi nende meelsuse ja ütlemiste pärast vangi panid! Kommunism on inimsusevastane kuritegelik režiim. Kuidas on võimalik, et anarhist, kes räägib vabadusest, toetab kommunismi?» Kojamees usub, et säärase vastuolu põhjus on selles, et siinsed noored anarhistid kopeerivad läänes toimuvat. Sooje sõnu ei ole tal ka kogu maailmas tegutsevate globaliseerumise vastaste kohta, kellest niinimetatud anarhistid on teinud lammutava organisatsiooni. «Kuigi ma olen kõigi noorteliikumiste ja kodanike ärkamise poolt, ütlen, et kui Eestisse peaksid tahtma tulla globaliseerumise vastased, olen mina üks esimesi, kes neid pesapallikurikaga sadamas ootab. Ma ei lase mitte kellelgi tulla lihtsalt minu kodulinna lõhkuma,» on ta resoluutne. Vana plaat uues kuues Peale poliitika ja anarhistide on Kojamehega paslik rääkida muusikast, sest kohe-kohe on plaadilettidele jõudmas Kulo esimese, 1989. aastal lindistatud kasseti «Dysenteria» CD-versioon. Aasta tagasi ilmus CD-na bändi teine kassett «Onarhia». Mida ütleb Kojamees «Dysenteria» kohta neile, kes pole selle muusika saatel üles kasvanud, vaid kuuleb Kulot esimest korda? «Selle plaadi juures on üks hea ja oluline moment see, et ta on lindistatud 1989. aastal, mil saundikäsitlus oli hoopis midagi muud kui tänapäeval. Praegu on võimalik arvutiga oma isiklikus stuudios pikalt nokitseda. Tol ajal pidi stuudiosse minnes endal kõik peas valmis olema.» Eeskuju andis Turist Kojamees on rahul, et produtsent andis neile esikplaadi lindistamisel enam-vähem vabad käed. «Praegu võib see kõik tunduda naiivne, ent asja tuleb vaadata oma ajas ja ruumis,» toonitab ta. «Mitte meie ei olnud tollal ajast ees, vaid süsteem oli ajast maas.» Võrreldes teiste 1980. aastate teisel poolel tegutsenud punkbändidega, olid Kulo ja Kojamehe puhul vihasest sõnumist tähtsamad muusikaline pool ja šõu. Kojamees meenutab, kuidas tema ja kitarrist Don Maccaroni muusikaline tegevus hakkas pihta sellest, et nad olid ansambli Turist transavennad. «Turist oli sõpruskonnast välja arenenud valmisprodukt. Me nägime nende professionaalset suhtumist muusikasse, regulaarseid proove ja pillide eest hoolitsemist. Selle bändi suhtumine oli see, mida me järgisime.» Omaette huvitav fakt on, et kunagise Turisti laulja Hardi Volmer on praegu koos Tarmo Kruusimäega Tallinna volikogu liige. Kojamees tunnistab, et Kulo oli ikkagi popansambel. Pungiks peeti nende muusikat ehk seetõttu, et nad ise olid punkarid. Samadel meestel oli paralleelselt Kuloga veel kaks bändi, ABS ja Tugev Tuul, ning ABS sarnanes oma sotsiaalkriitiliste tekstidega hoopis rohkem tavapärase pungibändiga. Tuleme, kui kutsutakse Kuigi Kulo annab aeg-ajalt kontserte, ei ole uute lugudega plaati nii pea oodata. «Jah, vahepeal olid niisugused kuulujutud, sest käisime selle aasta kevadel stuudios. Meie kontseptsioon oli teha football-punki, aga see jäi pooleli, sest eelistused muutusid,» kõneleb Kojamees ning lisab: «Me ei tegele bändiga pidevalt, vaid muude asjade kõrvalt. See aga ei tähenda, et me uute lugude peale ei mõtleks.» Pärimisele, millal võiks Kulot Viljandis esinemas näha, vastab Kojamees: «Tuleme siis, kui kutsutakse — nii lihtne see ongi.» PÜRIB RIIGIKOKKU Tarmo Kruusimäe kavatseb kevadel kandideerida Riigikokku. See on tal juba neljas kord Toompeale 101 rahvaasemiku sekka pürgida. «Minu moto on «Hea töö — see on võit!». Kui ma Tallinna Linnavolikokku kandideerisin, leidus hulganisti skeptikuid. Tulemus oli paljudele suur üllatus ja paljudele suur pettumus,» räägib ta. |
