|
Vastuolu võib avalduda nii keskastme juhtide omavahelises vastasseisus kui
ka keskastme- ja tippjuhi vastuoludes, vahendab aripaev.ee TÜ professorit Tõnu
Lehtsaart.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | skiso
parem oleks probleemile siiski k6iki osapooli rahuldav lahendus leida,sest see uksepaugutamine ei p...
taat
Mis sõna ma peaks sealt leksikonist vaatama?tänapäeval saab seda teha ka interneti abil.Ei pea just ...
|
|
Juhtide erimeelsused võivad laieneda allüksuste vaheliseks või
pooldajaskondade vaheliseks vastasseisuks. Esimene asi on välja selgitada,
kelle vahel konflikt toimub. Kui on tegemist
isikutevahelise vastasseisuga, siis sellisena tuleb seda ka käsitleda. Konflikti lahendamise seisukohast on oluline, et keegi istuks teisel
pool lauda. Alati on parem rääkida volitatud esindajaga kui isehakanud
aktivistiga.
Enamasti on inimestevaheline konflikt vaid sümptom. Põhjus asub tülide taga.
Need võivad olla organisatsioonilised. Näiteks tööülesanded ja vastutusalad ei
ole täpselt määratletud, puudub kontroll ja tagasiside otsuste täitmise üle või
allüksustel puudub võimalus omavaheliseks suhtlemiseks.
Konfliktide võimalikke põhjusi on palju,
alates isikute sobimatusest kuni maailmavaateliste erinevusteni välja. Eduka lahenduse tingimuseks on see, et koostöös osapooltega õnnestub
nimetada asju õigete nimedega ja kõrvaldada vastuolude tegelikud põhjused.
Sagedane häda on selles, et osapooled mõistavad põhiküsimust erinevalt. Konflikti
eduka suunamise tingimuseks on, et osapooled saaksid aru, milles on teise jaoks
põhiküsimus. Juhi roll on sageli selles, et ta aitab tülitsevaid osapooli jõuda
ühise põhiküsimuse mõistmiseni. Kui lepitakse kokku, milles on probleem, siis
on seda ka kergem lahendada.
Kui aga pinged püsivad ja kasvavad, on vajalik kolmanda osapoole sekkumine.
Raskete vastuolude korral lõpetavad osapooled omavahelise suhtlemise. Enam ei
kannatata teineteise varjugi, levivad hüüdnimed, tunnetatakse teise poole
kurjust, süveneb vaenulikkus.
Lepitajaks on üldjuhul kõrgema
taseme juht või väljastpoolt kutsutud neutraalne vahendaja. Kolmanda poole
ülesandeks on tülitsevate osapoolte vahelise suhtlemise taastamine ja nende
omavahelisele lahenduse leidmisele kaasa aitamine. Eesmärk on see, et
inimestevahelised vastuolud ei segaks organisatsiooni põhiülesande täitmist.
Toimetas Kaire Uusen, PM online |
