|
Igapäevaselt rahaliste tehingutega seotud inimeste puhul on oluline, et neil
poleks kriminaalset minevikku või ebaausaid sõpru, kelle kaudu võib sattuda
väljapressimise ohvriks. Samas on uute töötajate tausta uurimine avalikest
andmebaasidest võimatu, kirjutatakse Äripäeva eriväljaandes Juhtimine.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | w
Töötajate tervisekontrolli peaeesmärk on tagada tööandjale ligipääs töötajate terviseandmetele.
Eri ...
töötaja
Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ei pea töötaja taustuuringuks luba andma.
|
|
Ometi on Eesti väike ja juhid tunnevad üksteist ja lahkunud töötajate kohta
vahetatakse siiski andmeid, kuigi tihti räägitakse omavahel «läbi lillede», et
seadusega mitte pahuksisse minna.
Kaubandusega tegeleva ABC Grupi juht Jüri Vips ütleb, et kui saaks legaalselt
tellida töötajate taustauuringuid, siis nad ehk ka kasutaksid seda. Praegu on
kõige lihtsam uurida uue töötaja tausta siiski eelmiselt tööandjalt, kui töötaja
on selleks loa andnud.
Praeguses töötajate nappuses tuleb aga teha järjest enam järeleandmisi. Ka
pole tihti enam olemas eelmist tööandjat, kellelt infot küsida.
Vipsi hinnangul satuvad ebaaususega vahele jäänud inimesed tööle
väiksematesse kaplustesse, kus ei suudeta või pole aega piisavalt nende tausta
uurida. «Eks nad lähevad sinna, kus organisatsioon on paigast ära ja juhtimine
ning kontroll nõrk,» räägib Vips Äripäeva eriväljaandes Juhtimine.
Falck Eesti personalidirektor Eela Velström tunnistab, et turvatöötaja tausta
kohustab politseiameti karistusregistrist uurima seadus. Samas laieneb see
seadus tema sõnul vaid turvatöötajatele.
Eesti juhid on selles osas ühel nõul, et kõige kindlam on küsida kandidaadilt
lihtsalt luba info kogumiseks eelmistelt töökohtadelt või koguda seda
internetist. Ametitel on aga isikuandmete väljaandmine seadusega keelatud.
Andmekaitseinspektsiooni nõunik Valdo Prausti sõnul on google'is palju
avalikku informatsiooni, mida võib kasutada taustauuringul. Tervist puudutavad
andmed on aga tema sõnul delikaatsed ning peavad jääma arsti ja patsiendi
vahele.
Ka Jüri Vips arvab, et isikuandmete avalikustamine, näiteks maksehäirete
puhul, on väga ohtlik teema ja kui seda teha, siis väga läbimõeldult. «Võlgnike
nimekirja võib sattuda üsna lihtsalt ja eneselegi teadmata. Seega peavad
avalikustatavad baasid olema kindlasti pärit usaldusväärsest allikast ja
mitmekordselt kontrollitud. Muidu võib asjast pigem kahju saada,» hoiatab
ta. Toimetas Marina Zemtsovskaja, PM online |
