|
Teadlased uurisid neuronite aktiivsust ja tegid kindlaks, et laste ja noorte
ajud võimaldavad info kiiremat omandamist, kuid täiskasvanute omad teabe
paremat analüüsi, kirjutab LiveScience.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | dotsent
Kuna alles eile olime ses asjas täiesti teadmatuses, siis seda enam tuleks täna keelustada kõik vägi...
dotsent
Sellest "avastusest" saame kinnituse järgnevale:
INIMENE ÕPIB KOGU ELU, SUREB AGA IKKA LO...
|
|
Neuronid võtavad vastu, juhivad ja muundavad erutusi ning tekitavad uusi
närviimpulsse.
Kaks neuronit vahetavad infot jätkete ehk sünapsite kaudu. Mõned neist
sünapsitest pole aktiivsed ja võimelised järgmisele neuronile teavet edastama.
Uurijad kasutasid neuronite ja sünapsite töö uurimiseks laserkujutist. Nad
tegid kindlaks, et neuronite elektriline aktiivsus tekitas rakumembraanis
asuvates ioonides muutusi.
Niinimetatud «laisku» neuroneid leiti rohkem lastel ja noortel.
Need aktiveeruvad ainult siis, kui uus informatsioon on kindlalt
talletatud.
Vanemaealiste neuronites leiti vähem katkestusi sünapsite töös. Teadlaste
kinnitusel kasutavad vanemad neuronid nii-öelda puhkeasendis olnud sünapseid,
mis suudavad toota informatsiooni edastamiseks vajalikke aineid.
«Erinev neuronite vaheline kommunikatsioon võib olla põhjus, miks laste ja
täiskasvanute aju infot erinevalt töötleb. Lapsed on võimelised rohkem uut infot
talletama, täiskasvanud aga saadavat informatsioonikogust töötlema,» ütles
uurija Nigel Emptage.
Ta lisas, et hilisemas elus on informatsiooni mäletamine tihtipeale
raskendatud.
«Põhjus võib olla selles, et lastel ja täiskasvanutel toimivad salvestamise
käigus erinevad aju osad ja samas töötab ka neuronite vaheline info edastamine
erinevalt,» jätkas teadlane.
Neuroloog Emrah Duzel jätkas, et elu ajal toimuvaid muutusi info
mäletamisprotsessis saab siduda neuronite vahelise informatsiooni edastamise
aktiivsusega.
Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehkakson puutub kokku
järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või
näärmerakuga.
Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad,
mistõttu nad on tajuks ja mõtlemiseks vajalike bioloogiliste «arvutuste»
eelduseks.
Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust organismi teiste
elundkondadega. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
