«Uue maja saamine on meile suur õnn, sest endises pidime leppima kuivkäimla ja ahiküttega,» rääkis Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Õisu metskonna metsaülema kohusetäitja Ruth Rajaveer Sakalale. Varasemas kontoris tuli töötajatel end mahutada 120 ruutmeetrile, uues hoones on nende käsutuses aga umbes 400 ruutmeetrit pinda.«Mina kutsusin endist maja pubi tüüpi kontoriks — seal käis kogu aeg üks kõnelemine ja helistamine,» rääkis metsaülema kohusetäitja. Ta selgitas, et praegu tühjana seisvas majas oli vaid paar kabinetti ja enamikul töötajatest tuli tegutseda suurtes ühistes tubades. Kõigil metsnikel polnud omaette töökohtagi ning neil tuli arvuteid kasutada kordamööda. «Et tegemist oli nõukogudeaegse ehitisega, kostis seintest kõik läbi, nii et millessegi süveneda oli väga raske,» nentis Rajaveer. Metskonnas töötab praegu 14 inimest. Majas on maaküte Uues kontoris on töötajad jaotatud grupiti kabinettidesse ning igaühel on oma laud ja arvuti. Hoones on ka puhkeruum ja saun ning miniköögi ja dušiga tuba, kuhu on võimalik praktikante majutada. Hoone ehitus algas aasta tagasi ning läks ilma käibemaksuta maksma 5,2 miljonit krooni. Selle projekteeris osaühing Tartu EKE Projekt ja ehitas aktsiaselts Valmap Grupp. Metsaülema kohusetäitja tõdes, et tööde lõpetamine venis veidi üle tähtaja. «Selleks olid aga objektiivsed põhjused: kevadel oli maa kaua külmunud ja põrandaid ei saanud õigel ajal valama hakata,» selgitas ta. RMK soovi järgi ehitati maja maaküttega. «Võib küll arvata, et metsamehed võiksid puudega kütta, kuid tänapäeva kiire tempo juures on ikkagi väga mugav teisiti teha. Koristajale oli ahjude kütmine päris suur töö,» lausus metsaülema kohusetäitja. Ta lisas, et maaküte on ka üks ökoloogilisemaid lahendusi. Kontori sisekujundus on metskonna töötajate loodud. Ehituse alguse ajal oli Õisu metsaülema ametis veel Romet Jürgenson, kuid tema suundus RMK peakontorisse ja töid asus juhtima tema mantlipärija Ruth Rajaveer. «Seinad said püsti Rometi ajal, aga kogu sisustuse osa on hiljem tehtud,» kõneles Rajaveer, kes on metsaülema kohusetäitja 1. aprillist. «Oleme püüdnud kontori sisustada võimalikult hubaselt, sest oleme siin ju suure osa päevast.» Uute majade avamine on haruldane RMK peadirektor Ülo Viilup ütles avamisel tervituskõnes, et maja on kompensatsiooniks Õisu metskonnale 2005. aasta jaanuaritormi tehtud kahjude eest. Hiljem tunnistas ta, et ütlemine oli siiski nali, sest ehituse rahastamisotsus oli tehtud juba varem, 2004. aasta sügisel. Viilupi sõnul on päris uute majade avamine RMK süsteemis üsna haruldane. «Tänavu on see meil teine uus hoone, mille avame — umbes kuu aega tagasi sai valmis ka Kihelkonna metskonna kontor Saaremaal. Enne seda avasime 2004. aasta sügisel Triigi metskonna hoone Lääne-Virumaal.» Peadirektor rääkis, et väga palju RMK kontoreid asub uhketes vanaaegsetes majades. Ta tõi näiteks Lodja metskonna, mille kontor asub 204-aastases kunagises postijaama hoones, ning restaureeritud Varbla metskonna hoone, mis on kaks korda võitnud RMK-sisese kauneima kontori võistluse. «Kahtlemata on meie põhimõte see, et metskonna kontor peab olema koht, kus rahvas saab koos käia ja omaette olla. Kindlasti ei vii me seda Viljandisse mõne büroohoone rendipinnale,» lisas Viilup. ARVAMUS Andres Rõigas, Halliste vallavanem Oleme kahtlemata uhked, et vallas on üks ilus hoone juures, vastukaaluks sellele teadmatusele, mis meil Õisu mõisa seisukohalt valitseb. Minu teada on see esimene investeering, mis on Halliste valla hoonetesse tulnud riigi käepikenduse kaudu. Riik on siin küll radu avanud ja elektriliine teinud, kuid ühtegi hoonet pole ta viimase 15 aasta jooksul vallas avanud. |
