| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | yuts
Tehke tee ja sild nii, et rekka-autod saaks linnast mööda, mis nad tiirutavad seal Papiniidus, niigi...
E
minumeelest tammsaare pikendusele silda küll vaja ei oleks kui papiniidu ristmik ja sild korralikult...
|
|
2001. aasta sügisel vastuvõetud Pärnu üldplaneering näeb ette Tammsaare puiestee pikendamist neljarealise põhitänavana kuni Pärnu jõeni ja sealt üle neljarealise autosilla Rääma tänavani, kust edasi pääseks haigla ja kutseõppekeskuse juurde, kirjutab Pärnu Postimees. Aasta varem kehtestatud detailplaneeringus jäeti tulevase autosilla ette jääva Suur-Jõe 50 maatüki sihtotstarbeks maa erastamisel 65 protsenti ärimaa ja 35 protsenti üldmaa. Üldmaaga reserveeriti sillakoridori alla jääv ala.Neljarealine tee viiks parkmetsa Nüüd tahab Suur-Jõe 50 kinnistu ostnud LVM Arenduse OÜ kogu maale kuut väikeelamut ja nelja ärihoonet ehitada. Neljarealise autosilla asemel on detailplaneeringus jalakäijate sild, kuhu inimesed pääseksid Suur-Jõe tänavalt mööda kaheksa meetri laiust Vikerkaare tänavat. Tammsaare puiesteed, nagu kõik näha võivad, on teisel pool Riia maanteed jätkatud neljarealisena. Tee läheb Suurejõe Selverist mööda ei kuhugi. Viis aastat pärast üldplaneeringu kehtestamist leiab linnavalitsus, et autosilda pole sellesse kohta vaja. Neljarealine maantee ja sild eeldaks Niidupargi metsa suurt liiklussõlme, mis autod Niidu tänavale ja Papiniidu silla poole suunaks. «Ma ei tea, kuidas sillakoridor üldplaneeringusse sisse sai, samas kirjutatakse puhkealade all, et teisel pool jõge asuv park tuleb säilitada,» ütles linnaarhitekt Ülar Saar. «Väidetavas sillakoridoris on fikseeritud vääriselupaigad ja kaitsealune maa ning üldmaa: puhkeala, lõkkeplatsid, mänguväljakud.» Edasisel linnaplaneerimisel on linnavalitsus lähtunud sellest, et autosilda Tammsaare puiestee pikendusele ei tule. Volikogus vastuvõetud, kuid esialgu kehtestamata Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneeringus on selles kohas jalakäijate sild. Põhjalikku analüüsi ei ole Oma suunamuutust pole linnavalitsus avalikkusele põhjendanud. Seetõttu esitas hulk pärnakaid, teiste seas näiteks maavalitsuse maaosakonna juhataja Rein Klaassen ja endine linnavalitsuse maa-ameti juhataja Aivar Allikivi, Suur-Jõe 50 detailplaneeringu suhtes vastuväiteid. «Nii üldplaneering kui praegu kehtiv detailplaneering näevad ette silla asukohaks A. H. Tammsaare puiestee pikenduse,» kirjutas Klaassen. «Ei tea olevat koostatud ühtegi aktsepteeritavat uuringut või põhjalikku analüüsi, mis vääraks Pärnu linnavolikogu 19.10.2000 tehtud tulevikku vaatavat otsust. Või on tekkinud linna arengus uued suunad, mis võimaldavad täna raudse kindlusega väita, et meil on tulevikus rajatavate sildade jaoks olemas piisaval arvul veel paremaid ja/või loogilisemaid kohti?» küsis Allikivi. Viisnurga ost nõuaks kulutusi Linnaarhitekt Saar näeb perspektiivse sillakoridorina sealkandis teisele poole Niidu tänavat jäävat ala. Liiva, veel parem Kastani tänavalt üle Viisnurga territooriumi. Meenutagem, et tegu on 25-30aastase perspektiiviga, varem keegi seda silda ehitama ei hakkaks. Tammsaare puiestee pikendust eelistavatele inimestele meenutab see juttu varblasest katusel. Üheski dokumendis pole sellist silla asukohta fikseeritud, pealegi nõuaks Viisnurgalt maa ostmine hulga raha. Kuid kas Pärnule on üldse kunagi vaja autosilda Raba-Aia ja Papiniidu silla vahel? Kui ehitada välja Papiniidu tänava ja Tammsaare puiestee vaheline ühendus, läheb suurem osa liiklusest Papiniidu sillale. Majade ehitaja kuulub võimuliitu Avalikku diskussiooni sel teemal pole, samal ajal tahab linnavalitsus kümne maja detailplaneeringut kehtestades üldplaneeringut muuta ja asja sisuliselt ära otsustada. Loole lisab vürtsi seegi, et üks LVM Arenduse omanikest on Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning Pärnu linnavolikogu liige Andres Sutt. IRL kuulub Pärnus võimukoalitsiooni, selle erakonna abilinnapea Mart Alliku juhib planeerimist. Riigikogu liige Mark Soosaar, kelle muuseumile Alliku Pärnus kohta ei näe, leiab, et silla ehitamise võimalus tuleks igal juhul järeltulevatele põlvedele jätta. «Pärnu linnavalitsusel tasuks mõelda, kuidas leida arendajale lähipiirkonnas samaväärne asendusmaa,» kirjutab ta planeeringu vastuväites. Selline heldus oleks paljudele vastukarva. «Maa erastaja oli teadlik, et tema omandiõigus on avalikes huvides piiratud, ning ta kohustus sõlmima linnaga servituudilepingu / / Lepinguline kohustus on erastaja poolt tänaseni täitmata, riigipoolne maa erastamise korraldaja pole korralduse täitmist kontrollinud,» kirjutas kunagine linnaametnik Allikivi. Suur-Jõe 50 detailplaneeringu suhtes vastuväite kirjutanud inimesed oma seisukohtadest ei loobunud. Edasi hakkab planeeringuga tegelema maavalitsus. Kui vaidlused möödas, on linnavolikogul õigus otsustada, kas ja kuhu ta tulevikus Pärnusse sildu näeb. |
