Euroopas on levinud suurte majade ehitamine eesmärgiga seal asuvad korterid üürile anda, kirjutab Postimehe lisaväljaanne Otsustaja.
Eestlaste seas on aga ajaloo jooksul välja kujunenud traditsioon kinnisvara pigem omada. Sellist suhtumist mõnekümne aastaga muuta on võrdlemisi keeruline. Olles ise üüriliseks, pole jalgealune sugugi nii kindel, sest ollakse sõltuv kinnisvara omanikust, kellel võib ühel heal päeval tekkida soov, et tema üüripind vabastataks.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | lotta
rootsis on küll palju üürimaju, nii linnale kui ka erafirmadele või lihtsalt eraisikutele kuuluvaid...
kölsch
üürikorter saab tekkida ikka ainult siis, kui keegi on selle väljaüürimiseks soetanud. Siin Saksamaa...
|
|
Seoses viimaste aastate kiire majanduskasvuga on eestlastel üha rohkem tekkinud niinimetatud vaba raha, mida paigutatakse hea meelega just kinnisvarasse. Sealhulgas on ka erinevatel ettevõtetel rohkem vaba kapitali tekkinud, mida nad soovivad kinnisvarasse paigutada, et sealt hiljem kasu teenida.
Siiski tuleb nentida, et praegu ei ole võimalik kinnisvarainvesteeringutega nii suurt tulu teenida, kui seda tehti 2004. ja 2005. aastal. Paljude inimeste meelest on kinnisvarasse investeerimine hea ning kiire võimalus rikastumiseks.
2004.-2005. aastal said kinnisvarasse investeerijad kindlad olla, et nende paigutatud raha toob võrdlemisi suurt kasumit, kohati isegi kuni 100 protsenti aastas.Valitses win-win mentaliteet, ükskõik, mida osteti, tõi vähemal või suuremal määral edasi müües tulu. Samuti toetas investeerimist soodsatel tingimustel saadav pangalaen. Praegu asjad enam nii lihtsalt ei käi, enne investeerimist tuleb kodutöö ära teha, et kindel olla, kuhu tasub oma raha paigutada ning kuhu mitte.
Varem mängisid Eesti kinnisvaraturul suurt rolli ka teistest riikidest pärit investorid, praeguseks on nende osakaal siinsel turul aga märkimisväärselt langenud. Spekulantide arv järjest kahaneb, kuna kinnisvaraturg ei näita nii jõudsaid kasvutendentse, vaid on pigem stabiliseerunud. Seetõttu peab hea investeeringu tegemiseks omama piisavalt head informatsiooni erinevate tulutoovate objektide kohta. Mujal Euroopas on juba pikemat aega levinud suured üürimajad, mis arvatavasti jõuavad juba lähitulevikus ka Eestisse.
Üürimajade tekke tingivad pidevalt tõusvad laenuintressid, mida omakorda soosib Euribori kasv. Ostmine kinnisvaraturul muutub üha kallimaks, mida tingib nii ehituse kui ka laenuintresside kallinemine. Seetõttu ei jõua inimesed enam nii suures ulatuses kortereid osta ja paratamatult peab suurenema ka üürikorterite turg.
Kuna inimestel on vaja kuskil elada ning mitte ainult lühiajaliselt, tuleb Eesti kinnisvaraarenduses hakata rõhku panema kvaliteetsete üürikorterite ehitamisele. Seetõttu muutub üha raskemaks kinnisvara soetamine ning tulevikus on inimesed sunnitud pigem elama üürikorterites. Väga hea lähtepunkt kaalumaks, kas osta või üürida, on kõrvutada üüritingimused laenumaksetingimustega.
Samas ei kaalu mitte miski üles korteri omamisega kaasnevat kindluse- ja turvatunnet. Tihti tuleb ette situatsioone, mil üürilepingud ei ole korrektselt vormistatud, millest tulenevalt võib korteri omanik ühel heal päeval tulla ja teatada, et ta on otsustanud oma korteri maha müüa. Antud situatsioon tekitab üürilisele väga palju ebamugavusi. Seevastu korterit omades niisuguseid situatsioone ei esine. Just selliste ebamugavuste vältimine ongi üks peamisi põhjuseid, miks eestlased pigem eelistavad kortereid osta kui üürida.
Üürimise miinused:
* omanike plaanide muutus;
* lihtkirjalikud lepingud;
* üürimaksetest saab tulu omanik;
* püsiva elukoha aadressi puudumine;
* üürnikul puudub võimalus korteris oma äranägemise järgi asju korraldada (nt korteris remonti teha)
* omanikul on õigus üürnikku kontrollida;
* üürileandjal on õigus üürituru tõustes üürilepingu tingimusi muuta;
* enamikul juhtudel ei soosi üürileandjad oma korteris koduloomade pidamist;
* tihtipeale pole võimalik endale kuuluvat mööblit üürikorterisse kaasa tuua. Üürimise plussid: * võimalus pinda lühiajaliselt kasutada;
* mobiilsus;
* võimalus kiiremini pinda, asukohta vahetada;
* väiksemad alginvesteeringud;
* kiirem tehing;
* kasvava-suureneva inimeste arvu juures sobilikum, paindlikum võimalus;
* inimestel, kellel ei ole võimalik pankadelt laenu saada, on see peaaegu ainuke võimalus elukohta omada;
* elukohta vahetades, nt pärast korteri müümist ja enne maja valmimist on üürikorter peaaegu ainuvõimalik pääsetee;
* noortel peredel, kes veel ei tea, mida nad täpselt tahavad või kus elada soovivad, on erinevate piirkondade üürikorterites elades see võimalik välja selgitada. Ostmise miinused: * suur sissemakse, tavaliselt 10% ostuhinnast;
* pikemaajalisem, raskem tehing;
* seotus pikemaks perioodiks;
* võimalikud probleemid turusituatsiooni muutudes;
* probleemid vara realiseerimisel seoses plaanide muutumisega. Ostmise plussid: * vara väärtuse eeldatav kasv (tingitud tõusvast turust);
* kinnisvara omamine tekitab suuremat kindlustunnet;
* peremehetunne, millega kaasneb vaba voli oma äranägemise järgi korteris muudatusi teha;
* laenu taotlemisel on võimalik omandatavat kinnisvara tagatisena kasutada;
* pangalaenuga ostetud korteri puhul on makseraskuste tekkides võimalik pangalt maksepuhkust taotleda;
* võimalik kogu oma maine vara enda uude eluasemesse kaasa tuua. |
