Viimastel päevadel möllanud torm tõi Eesti rannikul kaasa veetaseme märkimisväärse tõusu, Tallinna lahes on sekundaarset veetõusu oodata ka täna õhtul.

Edelatuul ja hiljem lääne- ja loodekaartest iiliti kuni 32 m/s puhunud tuul põhjustas esimese tõsise sügistormi ajal Läänemerel veetaseme kõige suurema tõusu just Eesti rannikul, Pärnu ja Narva lahes, samuti Soome lahe idatipus Peterburis, teatas Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut.

Samal teemal: Laevaühendus saartega on taastumas Päeva jooksul tabasid elektrikatkestused uusi majapidamisi Laupäeva õhtul on oodata tuule vaibumist Öine torm suuremaid purustusi ei põhjustanud Viru keskus hakkas tormiga lagunema

Kiire veetaseme tõus, kohati ligi 10 kuni 20 sentimeetrit tunnis, jõudis kõrgeima veeseisuni täna kesköö ja kella 3 vahel.

Maksimaalseks veetasemeks registreeriti Pärnus 135 sentimeetrit üle keskmise, Narva lahes ja Sillamäel tõusis vesi 123 sentimeetrit üle keskmise.

Tallinna lahes saabus maksimum ligi kolm tundi varem ehk eile kella 21 paiku, kui vesi tõusis 93 sentimeetrit üle keskmise.

Kui Tallinna lahes järgnes kõrgveele suhteliselt kiiresti langus +30…+40 sentimeetri tasemele, siis Pärnus püsis kõrgvesi +115…+125 sentimeetrit ligi 12 tundi ning Narva lahes 4 tundi.

Edasi hakkas veetase mõlemas lahes langema ja jääb tänaseks +40…+80 sentimeetri vahemikku.

Tallinna lahes on ette näha sekundaarset veetaseme (nn pikk laine) tõusu täna õhtul, mis jõuab +50…+60 sentimeetri tasemele. Homme langeb merevee tase kõikjal Eesti rannikul keskmise taseme lähedale.

TTÜ meresüsteemide instituut kasutab meretaseme ennustamisel mereprognooside mudelsüsteemi HIROMB (High Resolution Operational Model of the Baltic Sea), mis on Läänemereäärsete riikide koostööprojekt. Instituut on HIROMB konsortsiumi liige.

Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online