| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | MinaS.
Tere hommikust, Nõukogude Liit!
rww
Pedikuloosi kohta on meil on kahetsusväärselt vähe infot, seetõttu ka palju eelarvamusi, hirme, vale...
|
|
«Probleem on täiesti olemas,» nentis Tallinna Kalamaja põhikooli direktor Marko Rööpson. «Palusime juba klassijuhatajatel vanematega rääkida, et nad iga nädal laste päid kontrolliks.» Kalamaja põhikoolis on verd imevaid elukaid leitud juba kolme klassi lastelt, kuid see kool pole kaugeltki ainus. Mitmes internetifoorumis kurdavad emad ootamatu avastuse või koolist saadud hoiatuse üle ja apteekides läheb täiravim Nix nagu soe sai. Tänavu kergem Apotheka ketti kuuluva Merimetsa apteegi juhataja Olga Kamp kinnitas, et võrreldes varasemaga on Nixi läbimüük ligi neljakordistunud. «Mitte ainult lastel pole täid, vaid ka täiskasvanuil, kes häbelikult tunnistavad, et laps koolist tõi ja andis edasi kogu perele,» märkis Kamp. Nii suurt puhangut kui oli eelmisel sügisel, tänavu siiski õnneks ei ole, kinnitas Tallinna tervisekaitse talituse juhataja Kai Raska. Mullu puhkes pealinna koolides lausa täipaanika, kui isegi eliitkoolina tuntud Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi kinnitas, et on oma õpilastelt täisid leidnud.
Päid kontrolliti pea kõigis koolides ja harvad polnud juhtumid, kus juustes elutsevad putukad ka tuvastati. Eile ütles Leesi, et sel sügisel pole lütseumis õnneks täisid leitud. «Korraks oli küll kahtlus ja 2a klassis tegime isegi lauskontrolli, kuid ei leidnud midagi,» märkis koolijuht. Leesi lisas, et on õpetajatele jaganud suunised, et need pööraks tähelepanu, kui mõni laps end sageli kratsima kipub ja annaks sellest teada. Kuigi tänapäevased ravimid on tõhusad ega haise, soovitas lütseum eelmisel sügisel pärast kolme õpilase peast täide tuvastamist poiste vanematel laste juuksed võimalikult lühikeseks pügada. «Vanemad võtsid soovitusi kuulda ja pikad juuksed kadusid isegi tüdrukutel päris pikaks ajaks ära,» nentis Leesi.
Täiteade tuleb paljudele emadele-isadele šokina, sest üldiselt arvatakse, et sellist muret enam tänapäeva ühiskonnas olla ei tohiks. Kuid ka kõige puhtamate ja korralikumate perede võsud käivad trennis, sõidavad bussiga ja puutuvad teiste lastega kokku ja nakkuse võib saada üsna kergesti. Täide saamiseks pole isegi vaja nakatanud inimese kammi või mütsi kasutada, piisab sellest, et lapsed mängides või koolipingis peadpidi koos on, märkis Raska. Kui pea juba sügeleb, on täid seal tegutsenud oma paar kuud. Tavaliselt on peas alla tosina elusa täi, kuid sadu tinge, mis paiknevad eelkõige kõrvatagustes ja juustepiiril kuklas. Täi toitub inimese verest, süües viis korda päevas, korraga 35–45 minutit. Peadpidi koos Kui ema-isa on lapse peast täid leidnud, tuleks sellest tingimata kooli teada anda ja laps enne õppetööle tagasi saatmist terveks ravida, kinnitas Raska. Muidu saab laps küll paariks päevaks täidest vabaks, kuid varsti on need jälle tagasi. Nakkushaigust ei tohi mingil juhul valehäbi tõttu varjata.
Täiravi • Täiravim Nix maksab apteekides keskmiselt 128 krooni. • Pikkade juustega inimestel kulub raviks kaks karpi. • Juuksed tuleb pesta, ravišampoon pähe hõõruda, 20–30 minutit peas hoida ja maha loputada. • Kuigi šampoon mõjub ka tingudele, tuleks need siiski ükshaaval peast välja korjata. • Nädal hiljem tuleks protseduuri korrata. • Riided ja voodipesu tuleb tulise veega läbi pesta. Allikas: Tallinna tervisekaitse talitus, apteek
|
