Kahe ja poole aasta jooksul, mil olen olnud Postimehe tarbijalisa Kasu toimetaja, tunnen esimest korda jõuetust. Olen alati üritanud muresid kurtnud inimesi aidata, viidates oma lugudes neile liiga teinud ettevõtete kitsaskohtadele või tegematajätmistele ja nii on mõnigi olukord lahenduse leidnud. Kuid digi-TVd pakkuma hakanud Elioni klientide suhtes tehtava ülekohtu puhul olen ma jõuetu.

Elionist selgitati, et interneti katkemises on süüdi sama maja teised wifi‘d. Algul ei pakutud olukorra lahenduseks midagi, hiljem ruuteri kanali vahetust. Kui küsisin, kuidas see käib, sain esindusest vastuseks, et nemad ei tea, sest pole seda kunagi teinud. Lõpuks leidsin arvutit tundva inimese, kes kanali vahetatud sai. Internet jäi aga katkema. Korra käis kodus ka tehnik, kes midagi justkui seadistas, kuid katkema jäi internet pärast sedagi.

Kui laupäeval järjekordselt Elioni helistasin, teatati aga, et kuulun nende hulka, kes elavad Elioni vigaseks osutunud ADSL-sõlmede piirkonnas. Kuna Elion on lubanud nendele klientidele ebakvaliteetse teenuse hüvitada, küsisin minagi seda. Selleks saadeti tehnilise toe telefonilt mind uuesti esindusse, kust öeldi aga, et meie ei tea midagi ega saa aidata… Ja nii see kõik käibki.

Keegi ei tea midagi, keegi ei aita, kliente jooksutatakse ühest kohast teise. Kõige jõuetumaks muudabki see, et midagi ei ole parata. Tarbijakaitseamet nendib, et neilegi on kaebusi tulnud ning et ühe ettevõtte klienditelefoni ooteaeg ei tohiks kindlasti olla 20 minutit, nagu see on Elionil. Ent ette ei võta keegi midagi.

Seega on paljude Elioni klientide digi-TV pilt endiselt tarduv ja internet katkev. Inimestel tuleb aga nende mittetöötavate teenuste eest maksta 455 krooni kuus. Paljudel ei ole aga Elioniga suhete lõpetamiseks võimalust, sest kodupiirkonnas teisi sarnaste teenuste pakkujaid pole. Kuidagi ei tahaks nentida, et meil ei jää muud üle, kui lastagi endale liiga teha.