|
Kui
37-aastne Aili Mängel otsustas 1994. aastal minna tööle Viljandi Kaare
poe alkoholiosakonda, ei aimanud ta, et sidus oma elu põneva ja pidevat
õppimist nõudva alaga, kirjutab Sakala. Kümme aastat müüjatööd selles kaupluses õpetas
talle mõndagi, sest Eesti taasiseseisvuse algusaastatel ei teadnud
isegi jookide sissetoojad alati täpselt, mida nad müüsid.«Kliendid
tahtsid teada, mida nad ostavad, ning see ajendas mind edasi õppima ja
uurima, et ma ei paistaks leti taga lolli blondiinina,» muigab nüüdne
sommeljee.Kaare poes oli müügil üle 700 nimetuse alkoholi ja seda valikut käisid imetlemas isegi teiste kaupluste müüjad. Teadmised kursustelt ja degusteerimistelt Müüjatöö kõrvalt astus Aili Mängel pooleaastasele juuniorsommeljeede kursusele, mille lõpetas 2004. aasta mais. «Kursuse
lõpus oli eksam, mille esimene pool koosnes ligi 40 küsimusest ning
teises pooles tuli pimesilmi ära tunda üks punane ja üks valge vein:
nimetada, mis maalt need veinid pärit on, millisest viinamarjasordist
valmistatud ja muud sellist,» kirjeldab ta. Kuigi kursus oli
raske, otsustas Aili Mängel Grand Hoteli juhtkonna toetusel võtta ette
ka Eesti sommeljeede assotsiatsiooni sommeljeekur-suse, mis lõppes
tänavu suvel. «See oli veel raskem: 25 alustanust lõpetas
diplomiga vaid 12,» räägib ta. «Ühe päeva jooksul tuli vastata 72
küsimusele kogu maailma veinide, rahvustoitude ja juustude kohta.» Teoreetilisi
teadmisi on Aili Mängel täiendanud alkoholifirmade korraldatud
degusteerimistel. Need ei tähenda sugugi pudelite kaupa tasuta alkoholi
joomist, sest enamasti sülitatakse jook pärast maitsmist suust välja. Töö on ühtlasi hobi «Kui
peaksin töö juures klientidele veini headuse kinnitamiseks iga kord
mõne lonksu alla neelama, poleks ma ju õhtul enam kaine,» nendib
sommeljee. «Kui aga mõnele degustatsionile lähen, peab keegi mind alati
sõidutama, sest isegi alkoholi välja sülitades imbub mingi osa sellest
läbi suu limaskesta organismi.» Alkoholimarkide tundmine on Aili Mängelile nii töö kui hobi. «Mulle
meeldib filme ja pilte vaadates uurida, mis sildi ja kujuga
alkoholipudelid on, ning ära arvata, mis neis sees on,» lausub ta.
«Näiteks James Bondi filmides võib näha palju peidetud reklaami.» Nii
mõnigi kord märkab sommeljee vilunud silm ka väikesi möödapanekuid.
«Ugala «Marilyni» muusikalis on laval Dom Perignoni sildiga pudelid,
aga pudelikuju on vale,» toob ta näite. Kui klient küsib
restoranis lihtsalt midagi head, esitab Aili Mängel talle suunavaid
küsimusi. «Täpsustan joogi värvust, kangust ja muud sellist, et inimene
ei peaks pärast pettuma.» Veini pakub sommeljee kõigepealt
proovida seetõttu, et sel võib olla mingi viga. Ainult tavapäratu
maitse pärast klient jooki tagasi saata ei saa. «Olen sellisel juhul
ikka suutnud inimest veenda, et veiniga on kõik korras. Ühe korra tegin
seda isegi telefoni teel, kui ettekandja hätta jäi. Tol veinil oligi
avamisel eriline lõhn.» Sommeljee toonitab, et kui klient on juba
veinipudeli välja valinud, ei tohi teenindaja sellega enam tagaruumi
ega isegi leti taha minna. Restoranis peab aega olema Aili
Mängel on täheldanud, et erinevalt välismaalastest kipuvad eestlased
restorani võtma nagu kiirsöögikohta ning uurivad sageli, millist rooga
kõige rutem saab. «Meie restoranis tehakse kõik toidud värskest
materjalist ekstra kliendile. Seega tuleb sööki täis saali korral isegi
kuni poolteist tundi oodata,» selgitab ta ning lisab: «Restoran peaks
olema koht, kus söömist ja olemist nauditakse ning selleks aega
võetakse.» Grand Hotelis tegutseb Aili Mängeli eestvedamisel
veiniklubi, kuhu kuulub seitse liiget mitmesugustelt elualadelt ja
milles võib osaleda iga soovija. «Üritan klubiõhtuid korraldada
nii, et rahval oleks lõbus,» ütleb naine. «Alati pakutakse veini
kõrvale mingit toitu, et inimesed saaksid aru, kuidas see joogiga kokku
sobib.» Aili Mängel eelistab Vana Maailma ehk Prantsusmaa ja
Itaalia veine. Kuigi mõlema riigi kaart on tal täpselt silme ees, pole
ta rahapuudusel sinna veel sõita jõudnud. «Mu tiigerbokser Agi
John on 14-aastane ja tema hambaraviarved on suuremad kui minul. Ja
mõelda tuleb ka Paalalinna gümnaasiumis õppivate teismeliste tütarde
Kadi ja Sigridi peale,» põhjendab ta. «Panen asjad tähtsuse järjekorda.» Oma
erialal täiendab Aili Mängel end ka internetikülje decanter.com abil,
kust leiab palju infot. Ta on õppinud prantsuse ja õpib praegu inglise
keelt. Algajale veinisõbrale soovitab ta tutvumiseks Kalev Kesküla
raamatut «Veinijuht». |
