|
Livescience tõi välja kümme meie kehas toimuvat protsessi,
millest me ise üldse teadlikud ei pruugi olla, vahendab Tartu ülikooli
tehnoloogiaportaal Novaator.
1. Sinu magu toodab võimsat hapet
On olemas üks ohtlik vedelik, mida üheski lennujaamas ei
konfiskeerita – sinu maohape. Mao rakud toodavad soolhapet, söövitavat
komponenti, mida kasutatakse tööstuses metallide töötlemiseks. Terastki
söövitav vedelik hoitakse maoseinu katva lima abil kindlalt seedesüsteemis
kinni, kus hape tegeleb meie toidu lõhustamisega.
2. Kehaasend mõjutab mälu
Oled pulmaaastapäeva unustanud? Proovi ühele põlvele
laskuda. Mälestused on tihedalt seotud meie meeltega. Juhuslik lõhn või heli
võib pähe tuua kauge mälestuse lapsepõlvest. Seos võib olla ilmselge või hoopis
nii kaudne, et seda ei suudagi mõista. 2007. aasta jaanuaris ajakirjas
Cognition avaldatud uurimus aitab sellistele seostele seletust leida. Tuleb
välja, et mineviku sündmused taastuvad meie mälus kergemini, kui meie keha on
samas asendis kui sündmuse toimumise hetkel.
3. Mineraalide puuduse korral minnakse luude kallale
Lisaks sellele, et luustik toetab ja seob kokku organid ja
lihased, on skelett ka kaltsiumi taseme reguleerija. Luud sisaldavad fosforit
ja kaltsiumi, millest viimast on vaja lihaste ja närvide tööks. Kui kaltsiumi
on vähe, minnakse spetsiifiliste hormoonide mõjul luude kallale. Luid
lõhustades taastatakse kehas vajalik kaltsiumi tase.
4. Suur osa toiduga omastatud energiast läheb ajusse
Kuigi aju kaalub vaid umbes kaks protsenti kogu keha
massist, võtab ta endale 20 protsenti keha hapniku- ja energiatarbimisest. Et
aju oleks pidevalt töökorras ja löögivalmis, pumpavad kolm suurt arterit sinna
pidevalt hapnikku. Piisab neist ühe rikkest, et ajurakud nälga jääks. Selle
tulemuseks on ajurabandus.
5. Munasarjad toodavad tuhandeid ülearuseid munarakke
Kui naine saab 40-50 aastaseks, lõppeb igakuine tsükkel, mis
kontrollib hormoonide taset ning valmistab munarakke ette viljastamiseks.
Küpsemata munarakufolliikulid ei suuda enam regulaarselt valmis munarakke
vabastada. Enne murdeiga on tüdrukutel keskmiselt 34 000 valmimata munarakufolliikulit,
millest elu jooksul küpseb umbes 350 (kiirusega üks kuus). Kasutamata
folliikulid taandarenevad. Kui rasestumiseks enam lootust pole, saab aju
lõpetada munarakkude vabastamise reguleerimise.
6. Murdeiga muudab aju struktuuri
On selge, et hormoonide mõjul toimuvad muudatused on
vajalikud, et valmistada keha ette paljunemiseks. Miks aga on suureks saamine
emotsionaalselt nii raske? Hormoonid nagu testosteroon mõjutavad ajurakkude
arengut, aju ülesehituses toimuvad muutused mõjutavad aga omakorda käitumist.
Ajukoore küpsemisega kaasneb emotsionaalne kohmakus, apaatia ning vilets
otsustusvõime.
7. Rakukarvad liigutavad lima
Enamik keha rakkudest kannab karvasarnaseid organelle –
ripsmeid, mis aitavad kaasa erinevatele ülesannetele alates seedimisest kuni
kuulmiseni. Ninas aitavad ripsmed liigutada lima ninaõõnsustest kurku. Külma
ilma tõttu võib nende tegevus aeglustuda, seetõttu hakkab nina tilkuma.
8. Väike suu on aju arengu tulemus
Evolutsioon ei ole täiuslik. Kui oleks, oleksid inimesel
tarkusehammaste asemel tiivad. Mõnikord säilivad liikidel kasutud tunnused
lihtsalt seetõttu, et neist pole suurt kahju. Tarkusehambad pole aga alati
olnud vaid teenimisvõimaluseks hambaarstidele. Kunagi olid nad hädavajalikud
liha mälumiseks. Kui aga ajumaht suurenes, pidi tegema ümberkorraldusi lõualuu
struktuuris, mistõttu hammastel läks seal kitsaks ning tarkusehambad osutusid
ülearuseks.
9. Naerata – ja maailm tõepoolest naeratab sulle vastu
Nagu haigutamine on nakkav, on hiljuti tõestatud, et ka
naermine tekitab kaasinimestel tahtmise kaasa naerda. Naeru kuulmine
stimuleerib ajus piirkondi, mis on seotud näo liigutamisega. Jäljendamine
mängib sotsiaalsetes suhetes olulist rolli. Üheskoos aevastamine, naermine,
nutmine ja haigutamine tekitab inimeste vahel tugeva sideme.
10. Sinu nahal on neli värvi Ilma igasuguse värvita oleks kõigi inimeste nahk
kreemikasvalge. Nahaalused veresooned lisavad roosaka tooni. Lisaks leidub
nahas veel kollakat pigmenti. Ultraviolettkiirguse tagajärjel tekib nahas
melaniin, mis suuremates kogustes tundub lausa must. Need neli värvitooni
segunevad ning erinevates kombinatsioonides annavad värvitooni kõigi Maal
elavate inimeste nahale.
Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
